Rahvapärimusblogi

Palamuse kihelkonna Roela külas (nüüd Mustvee valla Voore küla) metsas asub Kirikumäe hiis. Suvisel ajal rõkkab hiiemets linnulaulust ning talvel saab siin nautida lumist  laanevaikust. Kirikumäel on võetud muinsuskaitse alla üheksa kivikalmet. Arheoloog Vello Lõugas uuris kalmeid 1992. aastal ning leidis, et neil on vanust vähemalt kaks ja pool tuhat aastat. Sama vanad on ka Virumaa Kunda Hiiemäe kalmed. Arheoloogid nimetavad seda ajastut pronksiaja lõpuks – rauaaja alguseks. Kuigi kalmed asuvad metsas, pole nad rüüstajate

Torma kihelkonnas (Mustvee vald) Vassevere küla Tedremäe talus Kirikumäel asub Metsakivi ehk Neitsikivi. Kivi mõõtmed on ligikaudu 1,5 x 1,5 m ja kõrgus 0,7 m. Kivi on sammaldunud, mistõttu ta värvi pole näha. 1986. a külastas kivi arheoloog Heiki Valk, kes leidis kivi pealispinnale raiutud suure risti kujutise. Kohalike sõnul olnud varem kivil ka hulk väiksemaid riste. Kivil näidati tumedat laiku, mida peeti vere jäljeks. Pärimused kõnelevad, et kivi juures oli endalt elu võtnud neitsi,

Mustvee vallas Torma alevikust kilomeeter lõuna pool Liikatku külas asub muinsuskaitsealune ohvrikivi. Kogukas rändrahn on ka looduskaitse all ning on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Sealt leiab Enn Pirruse koostatud kirjelduse. Kivi pikkus 6,1; laius 3,8; kõrgus 1,3m. Rahnu lae keskosas lohk 0,5 x 0,5 x 0,1 m. Kivim on pruunikashall, jämedakristalliline graniit. Esimest korda mainis kivi 1868. aastal Georg Julius von Schultz teoses Wagien. Tormas üles kasvanud kirjamehe teoses on tutvustatud rohkesti teisigi Jõgevamaa pärimuspaiku.

„Roela vallas Tuulavere külas on üks kaunis suur mägi, mida „Hiie mäeks“ nimetakse. Räägib rahvas, et sinna olla kaugelt vanal ajal ümberkaudne rahvas palvetamas ja ohverdamas neljapäevadel käinud.“ Jung Mss 120B (19) Hiiemägi paikneb Torma khk lõunaosas Jaama külas Tuulavere küla piiril Tuulavere mäel. Pühapaik asub loode-kagusuunalise voore kõrgemas põhjaosas Jaama-Tuulavere-Voore teest loode pool. Hiiemäe pindala on 40 ha, pikkus loode-kagu sihis kuni 800 m ja laius kirde-edela sihis kuni 600 m. Jääaja lõpul liustiku

Jõgeva maakonna jämedaim pärn on Tõrenurme hiiepärn. Pärimused jutustavad, et selle vägeva hiiepaiga rüüstamise tõttu suri seitse meest. Põltsamaa kihelkonna ja valla Tõrenurme küla Miku talus asub põline hiiepärn. Puuhiiglane kõrgub üsna küla südames söödilapil põllu ja külatee piiril. Puu on õõnes,  tüves on mitmeid lõhesid ja murdunud on suuri harusid. Hendrik Relve mõõtis 1999. aastal puu ümbermõõduks 522 cm. Seda oli 52 cm enam, kui nelikümmend aastat varem. Et eakas puu on elujõuline, nähtub

Eestis kaob igal aastal jäädavalt unustusehõlma kümneid kui mitte sadu põliseid pühapaiku, sest nende viimased mäletajad lahkuvad meie seast. Siin aga on lugu hiiest, mis on pääsenud üle noatera, või peaks pigem ütlema üle kirvetera, lausa kolm korda. Põltsamaa kihelkonna ja valla Tõivere külas asub vana hiiekoht. Kui enamik Jõgeva maakonna pühapaiku asub inimasustuse lähedal ja on rüüstatud, siis see hiis on metsade rüpes ja heas seisukorras. Hiies kasvab kümmekond põlistamme, millel vanust ligikaudu paarsada

Enamik Eesti ja samuti Jõgeva maakonna põliseid pühapaiku on rüüstatud. Põiste hiiemetsade asemel leiame sageli põllud ja heinamaad. Kui hästi läheb, on hiiest säilinud püha kivi, allikas, või põlispuu. Tavaliselt on aga ka rüüstatud hiites alles kõige tähtsam – viljakas maapind, millest saavad võrsuda uued hiiepuud. Just selline paik on Süvalepa hiis. Süvalepa hiis asub Palamuse kihelkonna kaguosas Süvalepa külas (Jõgeva vald) kahel pool Palamuse-Saare teed. Pühapaik on tasane rohumaa, mida piiravad lõunast, läänest ja

Jõgeva maakonnas leidub mitmeid pühi terviseallikaid, kuid enamik neist pole kergesti leitavad. Kõrenduse ehk Maarja-Magdaleena kihelkonna (Jõgeva vald) Saarjärve külas asub Krahvi allik. Allikas asub Saare järvest 0,8 km kirde pool sügaval riigimetsas. Vanarahvas kõneles, et selles allikas on tervisevesi ning seal käidi silmi pesemas. Allika vett hinnanud ka Saare mõisa parun Manteuffel, kes lasknud sealt endale joogivett tuua. Sellest ka allika nimi – Krahvi allik. Saare mõisast on teed mööda allikani kaks kilomeetrit. Rahvasuu

Rahvapärimused kõnelevad rohkesti lugusid pühapaikade hävitamisest. Hiiepuid raiusid ja pühi kive lõhkusid peamiselt mõisa- ja kirikumehed. Hiljem lisandusid rüüstajate sekka au ja väärikuse kaotanud eestlased. Nõukogude ajal rüüstas paljusid pühapaiku maaparandamiseks nimetatud maastikukujundus. Paraku saavad pühad paigad kannatada ka tänapäeval. Laiuse kihelkonna Reastvere külas (Jõgeva vald) on elatud muinasajast peale. Eesti põlisküla võiks kõrvutada moodsa ökokülaga, kus on olemas ja luuakse kohapeal kõik eluks vajalik. Põlvest põlve ja sünnist surmani on Erastvere inimesed ehitanud seal

Looduslikke pühapaiku seostatakse külamaastikega kuid leidub erandeid ja seda ka Jõgeva maakonnas. Varem on olnud pühi allikaid Tallinnas, Haapsalus  ja Narvas. Terviseallikad voolavad praegugi  Valgas ja Räpinas ning püha kivi on Tartu Toomemäel. Põltsamaa linnas aga on teada lausa kaks pühapaika. Tallinna tänaval asub ajalooline hiiekoht, Lossi tänaval aga tervendav Siile allikas. Mõlema pühapaiga asukoht on täpselt teada kuid nende seisukord pole kiita. Põltsamaa hiis on küll muinsuskaitse all kuid asub kultuurimälestiste kaardil vales kohas

Eesti kümmekonnast Pühajärvest üks asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa kihelkonnas ja vallas Lustivere külas. Kaardilt seda järve ei leia. Pärimuste järgi lennanud järv sealt juba ammu minema. Kevadeti suurvee aegu tuleb järv aga ikka ja jälle tagasi. Lustivere ja Võhmanõmme küla piiril asub kaks Pühajärve talu. Samas on Järvekalda talu ja Järvepõllu maaüksus. Kohapeal ringi vaadates näeb aga vaid põldu ja metsa. Järve ei kusagil. Kohalikelt elanikelt kuuleb siiski, et suurvee aegu tekib seal metsa alla

Jõgeva maakonnas on muinsuskaitse all terve rida pühi kive, mille kohta on teada vähe pärimusi. Lohusuu külas asub aga tervendav kivi, mille pärimused on väga põnevad, kuid kivi ise ei ole kaitse all. Veel enamgi, see kivi on Eesti pühapaikade maastikul vaat et ainulaadne. Lohusuu Veneküla kalmistul kabeli lõunaseina ääres seisab vaevu poole meetri kõrgune konarlik must maakivi. Rahvasuu teab, et see kivi on vabastanud hädasolijaid erinevatest hingelistest ja kehalistest hädadest. Kord olevat isegi üks

Laiuse kihelkonna Kodismaa külas (Jõgeva vald) asub salapäraste kirjadega kivi, mida kutsutakse  Pärimused kõnelevad, et kivile toodi varem ande, mistõttu on ta ametlikes nimekirjades ohvrikivi nime all. Vanarahvas teadis kõnelda, et kivil olevat mingid kirjad ning selle alla olevat maetud Rootsi sõjaülem: Kodisma külas, Jaagupi talu karjamaal on üks suur kivi, kivi kõrval kasvab suur kuusk. Enne olevat seal kaksteist niisugust kuuske kasvanud. Kivi on pikergune ja üle kivi lähevad kolm jutti, kuna kivi harjal

Kalme hiiemägi ehk Kalmumägi asub Põltsamaa kihelkonna ja valla Kalme külas, Adaverest 1,2 km Tartu poole. Arvatavasti  on tegemist Jõgeva maakonna kõige külastatavama pühapaigaga. Paraku on see saavutus küll äraspidine, sest läbi hiie on ehitatud Tartu-Tallinn maantee. Maanteeameti andmeil sõitis sel teelõigul 2019. a 2,8 miljonit sõidukit. Küllap on ka enamik lugejaid seda  teed sõitnud ning näinud Adavere kandis tee ääres metsatukka, kus on tähistatud Eesti keskpunkt. Seal see hiis ongi. Pühapaik on paari hektari

Põltsamaa kihelkonna ja valla Kaavere küla põllul endise mõisasüdame kõrval asub Salualuse hiis. Seda paika on alates 18. sajandist kirjeldanud mitmed baltisakslased ning talletatud on ka värvikad rahvapärimusi. Salualuse püha kivi pärimuslugu on oma teostes kujutanud kunstnik Kristjan Raud ning üks neist – „Ohver“ – kuulub Eesti maalikunsti kuldvaramusse. Hiiest on saadud ka haruldane leid. Mõneteist aasta eest avastasid arheoloogid sealt enam kui kolme aastatuhande vanuse tillukese pronkskirve, mille taolist pole varem Eestis nähtud. Kaavere

Jõune küla Iijemägi (kirjakeeles Hiiemägi) asub Kursi khk kirdeservas Jõune külas Pedja jõe paremkaldal. Pühapaik paikneb ligikaudu 20 ha suurusel üldiselt tasasel maal, mida läbib maantee ja kaks taluteed. Suurem osa hiiest on hetkel põlluks ja aiamaaks haritud, kuid sealt leiame ka kaitsealused kalmed ja püha kivi. Hiie kõrgemas osas, Painküla-Puurmani maantee ääres Hiie bussipeatuse taga asub väike puudetukk, mis varem oli kaitse all kui Hiiemägi kuid on praegu kultuurimälestiste registris kui kivikalme. Seal asub

Palamuse kihelkonna Imukvere külas (Jõgeva vald) kasvab Püha tamm. Puu asub looduskaitsealuse mõisapargi kirdeosas. Tamm võeti looduskaitse alla juba 1937. aastal ja toona oli puu ümbermõõduks 4,2 m.[i] Eesti looduse infosüsteemist (eelis.ee) võib lugeda, et 1999. aastal oli tamme ümbermõõduks 1,3 m kõrgusel 534 cm ning puu kõrgus oli 25 m. 2020. a suvel mõõtsin puud korduvalt ja sain ümbermõõduks kõige vähem 555 cm. Seega on tammevana ümbermõõt 83 aastaga kosunud vähemalt 114 cm. Eaka

Jõgeva maakonna pärimuslike loodusharulduste hulka kuulub kindlasti Ilmjärv. See järv on küll tilluke, kuid on tähenduslikult laetud ning eirab jonnakalt ümbritseva maastiku korrapära. Ilmjärv asub Jõgeva vallas Nava külas Tartu-Rakvere maanteest pool kilomeetrit ida pool metsas. Järve kaldal kohtuvad Mullavere ja Nava küla, Äksi ja Palamuse kihelkond ning Visusti, Kudina ja Elistvere mõisate piirid. Järvest mööduv väike külatee oli veel sajandi eest oluline magistraal – Tartu-Tallinna maantee, kus liikus rohkesti inimesi. Roheka veega Ilmjärv on

Laiuse Kihelkonna Endla küla Peetri talus (Jõgeva vald) asub põneva pärimusega pühapaik.  Talumaja aiast leiame seal püha kivi ja selle kõrval kivikalme. Mõlemad on võetud muinsuskaitse alla. Praegu näeb see paik välja rüüstatud ja armetu, kuid püha paiga lugu on endiselt suur. Rahvapärimus kõneleb, et meie muistsed vabad esivanemad tahtsid  ehitada siia Taara koda. Püha kivi asub Peetri talu elumajast vaid 3 meetrit edela pool.  Hallikas-valge kivi on kirde-edela suunas 4 m pikk ja ristisuunas

Üks Jõgeva maakonna vähestest hiiemetsadest kasvab Jõgeva valla Eerikvere külas. Kaitse all see aga pole ja tema olemasolust teavad vähesed. 1934. aastal kõneles Palamuse kihelkonna Kilbavere küla (praegu Eerikvere küla) Vahi talu peremees Elmar Erikson, et tema talu koplis asub ohvrikivi, mille ümber olnud varem hiietammik. Tollal oli kivi ümber näha veel vanade tammede kände. Hiiekohas kasvavad praegugi valdavalt lehtpuud. Seal leidub leppasid, haabasid, remmelgaid, pihlakaid, toomingaid, vahtraid, saari ja tammesid, sekka mõned kuused. Üle

Kassinurme uues hiiepaigas asuvaid lohukive teavad paljud. Igal aastal jätavad sinna oma annid sajad kui mitte tuhanded inimesed. Sealsetele kividele süvistatud lohukesed on küll vähemalt tuhat aastat vanad kuid nende varasema pühaks pidamise kohta pole mingeid andmeid. Siiski on Kassinurmes kaks rändrahnu, mida võiks senise teabe põhjal pidada põliseks pühapaigaks. Üks neist on võetud lohukivina muinsuskaitse alla ning asub muinaslinnusest ehk Kalevipoja sängist 200 m ida pool metsas.  Sammaldunud kivil on 13 ümarat lohukest, mille

Ilmselt on Jõgeva maakonna kõige tuntum pühapaik Kassinurme hiis. Pühapaiga piiril seisavad väravad,  ratasristid, kividele jäetud mündid ja puudel lehvivad värvilised paelad ei jäta kahtlust, et see on vägagi austatud ja külastatud paik. See koht võlub ja kutsub. Hiies võib sageli näha inimesi üksi, pere- ja sõpruskonniti. Aegajalt kogunevad siin ka rõõmsad pulmaliste seltskonnad, et loitsida ja luua noorpaarile õnne. Pärimusi uurides tuleb aga üllatuda. Kassinurmes võib küll igal sammul kohata Kalevipoja jälgi, kuid pole

Urbepäeva laupäeval käisin lastega Laiuse Siniallikal, kus uudistasime selle loodust ja kõnelesime pärimustest. Tutvustasin lastele ka pühapaikadega seotud häid tavasid. On ju haigusepühad ja püüame koduõppele jäetud lastega veeta looduses tervislikult ja samas võimalikult õpetlikult aega. Kohale jõudes kummardasime ja teretasime allikat nagu kord ja kohus. Vanarahvas teadis, et Siniallikas on otseselt seotud taevajumal Uku ning ilmadega. Seetõttu käisid ümberkaudsed põllumehed igal kevadel allika juures Ukult head ilma palumas. Põua ja pikale veninud vihmasadude korral

Jälle Laiusel. Põnevad pärimused ja soov nendega seotud paiku lähemalt uurida tõi mind taas Laiusele. Sõitsin Kuremaa kaudu mööda käänulist puiesteed, kust avanevad kaunid vaated avaratele maastikele. Mõtlesin, et see on üks kaunimaid kohti Eestis. Peagi paistis Laiuse kiriku torn ja seda ümbritsev salu. Laiuse kiriku ees ja kirikla pargis kasvab mitmeid vanu puid, mida rahvasuu seostab Rootsi kuningaga. Kuremaa tee ääres kiriku peauksest lõuna pool kasvab reas kolm vana tamme. Rahvasuu pajatab, et Kaarel

Jõgeva maakonnas ja mujalgi leidub terve rida künkaid, mida rahvasuu nimetab Kalevipoja ja Kalevite sängideks. Selliseid paiku leidub Kassinurmes, Vilinal, Reastveres, Tarakveres, Ehaveres, Naval, Voorel ja Sulustveres. Need on piklikud kõrgendikud, mille otstes on kõrgemad mullavallid. Nii meenutavad Kalepipoja sängid vanaaegseid puust sänge ehk voodeid, millel samuti kõrgem peats ja jaluts. Mõnikord nimetatakse vägimehe puhkepaika ka teisiti, Lohusuus näiteks Sängimäeks. Kalevipoja sängid olevat kohad, kus vägimees puhkas. Ja et uni saaks magusam, kuhjas ta peaaluse kõrgemaks.

Kui te arvate, et maastik on üksnes füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste või ka majanduslike omadustega mõõdetav keskkond, siis peate üllatuma. Maastik on suuresti vaimne. Sellega seotud teadmised, kogemused, pärimused ja tavad on osa inimlikust maastikust. Kui seda eirata, tuleb eirata olulist osa meist endist. Jah, ka meie ise tükkis oma vaimse pärandiga oleme osa keskkonnast. Seetõttu pole näiteks Kuremaa järv üksnes looduslik veekogu, vaid midagi veel enamat. Eesti ja samuti Vooremaa on rändavate järvede maa. Ilmjärve,

Nutiajastu eelse inimese mälu oli imetlusväärne. Mäletan, kuidas mu lapsepõlves võisid vanemad inimesed jutustada lõputult lugusid möödunud aegadest ja lahkunud inimestest. Vanemas rahvapärimuses on näiteid, kus mäletati kuni 10 põlve esivanemaid. Ühised perepärimused võivad küündida kolme sajandi taha. Kogukondade kantud kohapärimus võib aga õigesti mäletada ka mitme tuhande aasta eest toimunud asju. Mäletamine on inimese üks peamisi omadusi. Kuid kohapärimuse peamine väärtus seisneb toimunu mäletamise kõrval milleski muus. Maastikuga seotud jutustused aitavad seda märgata ja

Pühapäeval, 21.06. on pööripäev ning päike jääb oma suvisesse pessa. Käes on aasta kõige pikemad päevad ja imelisemad ööd, mil kogu loodus on täidetud võluväega. Kui talvises päevapesas on päeva tõusust loojakuni 6 tundi, siis nüüd lausa 18 ning õieti pime pole ööselgi. Vanarahvas on nimetanud seda aega suurteks päevadeks, samuti leedoks ja jaaniajaks. Pühade tipp on 23.06, kui rahvas koguneb üle maa tulede äärde eelolevaks ajaks tervist ja õnne looma. Peale 24.06 pöörab päike

Suvisted ehk nelipühi on üks kaunimaid ja rõõmsamaid pühi meie põlises aastaringis. Ilmselt teavad vähesed, et see rahvakalendri tähtpäev on ametlik riigipüha. Kuna tähtpäev on alati pühapäeval, siis ei paku see täiendavat puhkepäeva ja võib seetõttu märkamatuks jääda. Nagu Eesti rahvakultuur üldiselt, nii ka rahvakalender toimib kooskõlas ja tasakaalus loodusega. Põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist. Nagu tähtpäeva nimigi viitab, tähistavad suvisted suve algust. Heal lapsel mitu nime ja nii kutsutakse seda

Jõgeva maakonnas on inimesed elanud aastatuhandeid. Siinsed rahvatarkused, koha- ja perepärimused, muistendid, looduslikud pühapaigad, kombetalitused ja muu pärand jutustab meie maa ja põlise rahva lugu. Meie maakond ühendab endas kolme ajaloolise maakonna ja üheteistkümne kihelkonna põliseid maid. Suurema osa Jõgevamaast moodustab ajaloolise Tartumaa Torma, Äksi ja Laiuse kihelkond ning osaliselt Kursi, Äksi ja Maarja-Magdaleena kihelkond. Ajaloolisest Viljandimaast on siin suurem jagu Põltsamaa ja osake Pilistvere kihelkonda. Virumaa aga on andnud Jõgeva maakonnale kaks sopikest Simuna