Laiuse Kihelkonna Endla küla Peetri talus (Jõgeva vald) asub põneva pärimusega pühapaik.  Talumaja aiast leiame seal püha kivi ja selle kõrval kivikalme. Mõlemad on võetud muinsuskaitse alla. Praegu näeb see paik välja rüüstatud ja armetu, kuid püha paiga lugu on endiselt suur. Rahvapärimus kõneleb, et meie muistsed vabad esivanemad tahtsid  ehitada siia Taara koda.

Püha kivi asub Peetri talu elumajast vaid 3 meetrit edela pool.  Hallikas-valge kivi on kirde-edela suunas 4 m pikk ja ristisuunas ligi 3 m lai ning  0,7 m kõrge. Kivi pealmine pind on murenenud. Kivil olevat vanasti rohkesti tuld tehtud ning kivile viidud ande.

Arheoloog Lembit Jaanits kuulis 1976. aastal kohalikelt, et pererahvas on enne sõda kivi ümber kaevanud ja leidnud sealt rohkesti preese jm esemeid. Kõik leiud olevat aga kaotsi läinud. Erinevaid esemeid olevat leitud varem ka kivikalme lõhkumisel. Neidki leide ei õnnestunud uurijatel näha.

Kivikalme maapealne säilinud osa asub majast paarkümmend meetrit edela pool põllu ääres söödilapil. Selle mõõtmed on 35 x 25 m ja kõrgus maapinnast ligi pool m. L. Jaanitsa hinnangul on kalmet kasutatud I aastatuhande I poolel – II aastatuhande alguses.  Kalmet on korduvalt lõhutud. Ilmselt 19. saj keskel rajas mõis pühapaika Peetri talu. 1880. aastail ehitati kalmele tuuleveski, mille alus on siiani aimatav. Hiljem tegutses kalme juures väike saekaater, ehitati kelder ja otsiti aardeid. Varem läks üle kalme ka külatee.

Pärimused kõnelevad, et kalmet nimetati Kivi kangruks ja sellel olnud suured kivid, mille juures käidi palvetamas ja andi toomas. Kohta peetud pühaks. Sinna soovitud ehitada palvekoda – nn Taara koda. Ehituse tarbeks  veetud kohale suur mägi kive jm materjale, kuid kurjad vaimud polnud lubanud koda ehitada. Nii jäänud kivid seisma,  kuni lõpuks ehitatud neist Endla küla mitmete rehetarede rehealused.

Kalmed nagu ka saunad ja kirikud on inimeste rajatud pühapaigad. Looduslikeks pühapaikadeks võivad aga olla kalmetel või nende juures asuvad kivid ja puud. Samuti võib kalme olla osa suuremast looduslikust pühapaigast. Nii näib see olevat ka Endla pühapaigas.

1939. a talletatud pärimuses kõneldakse, et Endlas toodi igale hauale suur kivi. Ja kes toonud suurima kivi, olnud kõige rikkam. Pärimusest ei selgu küll, kas suurima kivi toomine tegi rikkaks, või pidas kõige rikkam mees oma kohuseks tuua hauale suurim kivi. Kuid Endla kalme haudadele kivide toomisest jutustab ka märksa vanem, 1888. a talletatud pärimus. See on allpool lisatud koos Jakob Hurdale saadetud kaaskirjaga.

Austatud Hra Dr Hurt!

Alamal saadan jälle paar riakest arglikult kõigekallimasse kogusse. Ridade raskuse jätan ma auupaklikult kassameistri kaaluda. Olgu siis ka:

Laijuse kihelkonnas Vaimastvere vallas Endlaküla Peetri talu krundi peal on üks kiviküngas, keda rahvas “kivikangruks” kutsuvad. Rahva jutu järele olla see nimetud “kivi kangur” kord muinasaeal, ümber kaudse Endla eestlaste kõige püham matuse ja ohverdamise paik olnud, mida ka inimeste luud, mis künkast kaevates välja tulevad, seda selgeste tunistavad.

Surnud Endlas ehk tema ümbruses kellegi sõber, sugulane, vend, õde, isa, ema, poeg, tüttar, mees ehk naene, see viinud tema viimse põrmu püha “kivi kangrusse”, kuhu ta ka kivi mälestuseks haua peale viinud. Nõnda olnud siis kivi suurus, kuda ärasurnud sugulane elus auusust ära oli teeninud.

Peale surma käisivad siis tema sugulased selle mälestuseks viidud kivi juures palvetamas, ka ühtlaisi ohverdamas. Oma palvetamistele ja ohverdamistele tahtnud nad sellega suuremat lugupidamist “taeva Taaralt”, (Taadilt) nõnda, et nimetud püha paika ühte kindlat “Taarakoda” ehitada, kus ta nende ohvrid ja palved kõige parem kuulda võiks. Selleks otstarbeks vidanud nad siis ühel nõul ja jõul kõik sugu materjali ohvri koha ümber kokku, kõige rohkem aga kiva, millest ta ehitud pidi saama. Materjali kül koos olemisel hakanud siis ka ehitus peale, millele aga “paha vaimud”, sellega töötegemise võimatuks teinud, et seda mis päeval ehitud, ööse jälle äralõhutud. Nõnda jäänudki siis ehitus pooleli, kuni tänini.

Neist – endistest Endla eestlaste “Taara koja” kividest – on teu orja aeal, nimetud E. külas 6-7 talu maeale kivi rehealused tehtud, aga siiski on seda materjali, nimetud “kivi kangrul” veel kül. Pühad “ohvri kivid” on suuremalt jault veel praegu alles.

Nimetud “kivi kangru” keskele ehitas nüid hiljuti P. kohaomanik tuuleveske peale, mille ehitust aga uuemal aeal vist ükski “paha vaim” enam eksitada ei tohi.

H III 9, 17/9 (1) < Laiuse khk, Endla k – Heinrich Käär (1888)

Õigupoolest on selline pärimus üsna erandlik. Mõne hiiepaigaga seoses kõneldakse küll Taara kojast kuid kurjad vaimud takistavad tavaliselt ikka kristlike pühakodade ehitamist. Kõrvuti asuvaid kalmeid ja pühi kive leidub aga mitmel pool. Näiteks teisel pool Endla raba Rõhu külas on lähestikku kivikalme ja Uku kivi. Virumaal Purtse Hiiemäel asub Uku kivi aga otse kivikalmel.

Külastasin Endla pühapaika 2013. a vihmasel sügispäeval. Püha kivi kõrval seisis silt kirjaga OHVRIKIVI. Kivikangrul aga oli millegipärast kaks arheoloogiamälestise tähist – kivikalme ja kultusekivi sildid. Viimane silt oli kalmel ilmselt kogemata, sest kultuse- ehk lohukivi pole seal teada.

Juurdepääs: Tartu-Jõgeva maanteel Vaimastvere külas pöörata vasakule Vaimastvere-Endla teele, sõita 2,5 km ja pöörata paremale pinnaseteele, sõita 730 m kuni esimene talu vasakut kätt ongi Peetri. Kivi koordinaadid: XY: 6523016.05, 629491.38, ehk BL: 58.827052, 26.242321

Kuivõrd pühapaik asub talu aias, tuleks selle külastamiseks küsida pererahvalt luba.

Fotod: Ahto Kaasik, 10.2013.

Kaart: Maa-ameti ortofoto ja kultuurimälestised 2020.