Torma kihelkonnas (Mustvee vald) Vassevere küla Tedremäe talus Kirikumäel asub Metsakivi ehk Neitsikivi. Kivi mõõtmed on ligikaudu 1,5 x 1,5 m ja kõrgus 0,7 m. Kivi on sammaldunud, mistõttu ta värvi pole näha. 1986. a külastas kivi arheoloog Heiki Valk, kes leidis kivi pealispinnale raiutud suure risti kujutise. Kohalike sõnul olnud varem kivil ka hulk väiksemaid riste. Kivil näidati tumedat laiku, mida peeti vere jäljeks.
Pärimused kõnelevad, et kivi juures oli endalt elu võtnud neitsi, kes ei tahtnud, et mõisnik teda vägistaks. Teised jälle teavad, et neitsid käisid selle kivi juures meheõnne saamas. Samuti käidi kivi juures palvusel.
Neitsikivi austatakse praegugi. 2020. a suvel leidsin kivilt mõned sendid. Kivi on võetud muinsuskaitse alla ja selle kõrval oli plekist valge arheoloogiamälestise silt. Sambla alt võis aimata kivi pealispinda katvat suurt risti.
Võib vaid oletada, miks need ristid on kunagi raiutud. Vanu piire tähistanud ristikivide raiendid on reeglina väiksemad. Lisaks, Metsakivi juures ei ole teada ühtegi ajaloolist piiri. Mõnel pool on aga taolisi suuri riste raiutud just pühadele kividele. Võimalik, et nõnda soovis kirik põlisrahva pühapaiku kahjustada ja hõivata. Mitmete väikeste ristide raiumine kivile on hoopis haruldasem. Mulgimaal Karksi kihelkonnas on matuselised raiunud riste tee ääres asuvatele kividele, et vältida hingede kodukäimist. Selline tava oli ilmselt levinud kesk- või uusajal. Matusekoht asub ka Metsakivi lähedal – vähem kui saja meetri kaugusel asub Kirikuaseme nimeline kalme.
Pärimused kõnelevad, et Kirikuasemele tahetud ehitada kihelkonnakirikut, kuid mis päeval tehti, see öösel lammutati. Palamuse kiriku ehituskoht leiti seejärel suurtele lindudele järgnedes. Lindude hüüdest saanud ka Palamuse nimi. Pärimus pajatab:
Roela mõisast 3/4 versta homiku poole Peterburi maantee ääres on üks kõrgustik; keda ümber kaudne rahvas Kirikumäeks hüiavad. Mägi on väga orgline, ja aukline; aga siiski sellest hoolimata, on ta põlluks tehtud, ja annab hää harimise all – ka hääd vilja.
Nagu palju muil, liigub ka selle mäe kohta rahva suus jutt, ja nimelt et siin kord kirikud ehitatud, mis aga mitte valmis pole saanud, ja tegijad näind ilma aegu vaeva; sest eilset tööd, ei nähtud täna enam kuskil. mis päeval valmis sai, – see lahutati öösel ära. Sääl näinuvad ehitajad ühel päeval hulka suuri linda õhtu poole lendama, kisendades – palakirik, palakirik. j.n.e. Neile lindudele järele minnes, saivad nad Amme jõe pahemale kaldale; kus praegune Palamuse kirik seisab ja ehitasid siin kiriku ilma mingi takistuseta üles. Arvavad ka mõned, et see Palamuse nimi lindude kisendamisest tuli, sest hakatuses kutsusivad Palaks. Kiriku jaoks on suured maad, – siis hüütakse ta mõisaks ehk vanast moisaks; nii siis – Palamoisa Palamuse. Mss 91 (1) < Palamuse khk – M. Kitznik (1895)
Endisi kiriku ehitamise kohti teab rahvapärimus paljudes paikades ja tavaliselt on tegemist ikka vana kalmekohaga. Kui tegemist on keskaegse külakalmistuga, siis on ka üsna kindel, et seal seisis mõnda aega puust kabel, mida võidi ka kirikuks nimetada. Kui vana on Kirikuaseme kalme, ei ole teada. Küll aga leiame mitmel pool lähestikku muinasaegse kivikalme ja püha kivi. Selline paar on näiteks Laiuse kihelkonna Endla külas (Jõgeva vald).
Metsakivi minevik peidab vastamata küsimusi. Midagi pole katki, kui need jäävadki vastuseta. Hoopis olulisem on, kuidas mõtestame ise Metsakivi ja samuti teisi pühapaiku. Seetõttu asetasin enne kivi juurest lahkumist minagi sellele sendi ja soovisin maailmale head.
Metsakivi asub Tartu-Jõhvi maantee lähedal. Saare-Torma – Palamuse-Veia-Otsa tee ristist sõita 800 m lõuna poole ning parkida sõiduk vasakule suunduva pinnasetee otsa. Maantee on seal kitsas ja ilma teepervedeta. Edasi tuleb kõndida 130 m lõuna poole. Vasakul ida pool paistab põõsaste ääres Kirikuaseme kalme valge silt. Seal tuleb pöörata paremale maanteetammist alla, edasi 70 m läbi metsa, ületada seal org, mille põhjas on väike kraav ning peagi jõuategi kivini.
Metsakivi koordinaadid: XY: 6512146.76, 660083.23, ehk BL: 58.719289, 26.763767.
Fotod: Ahto Kaasik, 06.2020
Kaart: Maa-ameti kultuurimälestiste kaart 2021
