Jõgeva maakonna jämedaim pärn on Tõrenurme hiiepärn. Pärimused jutustavad, et selle vägeva hiiepaiga rüüstamise tõttu suri seitse meest.
Põltsamaa kihelkonna ja valla Tõrenurme küla Miku talus asub põline hiiepärn. Puuhiiglane kõrgub üsna küla südames söödilapil põllu ja külatee piiril. Puu on õõnes, tüves on mitmeid lõhesid ja murdunud on suuri harusid. Hendrik Relve mõõtis 1999. aastal puu ümbermõõduks 522 cm. Seda oli 52 cm enam, kui nelikümmend aastat varem. Et eakas puu on elujõuline, nähtub sellestki, et puu õõnsuses on hakanud kasvama noored tüved.
Tõrenurme hiiepärn on kõige jämedam pärn Jõgeva maakonnas, aga ka ajaloolisel Viljandi- ja Tartumaal. Juba 124 aastat tagasi talletatud kirjelduses tõdetakse, et puu on igivana. Aga kui vana just, ei ole võimalik öelda. Tõrenurme hiiepärna praegune tüvi võib olla 400 aastane, aga puu ise võib olla kordades vanem. Põhimõtteliselt on pärnad surematud. Vana tüve varisemise järel võib samalt juurelt kasvada ikka ja jälle uusi tüvesid.
Maa-ameti ortofotol heidab lagedal seisev puu kõrvalolevale põllule vägeva varju. Võimas puu sisendab aukartust. Hiiepärn võeti juba enne sõda muinsuskaitse alla ning on loodus- ja muinsuskaitse all praegugi. Hendrik Relve pühendas 2003. aastal ilmunud raamatus Põlispuud Tõrenurme hiiepärnale eraldi peatüki. Sealt võib lugeda, et pärn on olnud läbi aja külaelanikele kogunemiskohaks. Puu juures asunud vanasti kaev, mis ei jäänud ka põuaajal kuivaks. Nõukogude ajal oodati puu juures autokauplust. Varem aga käidud hiiepuu juures tantsimas nagu hiies ikka. Pärna ümber kasvanud varem terve hiiemets, mis kiriku käsul maha raiuti.
Inimene on elanud siin muinasajast peale. Hiiepuust vahetult põhja pool laiub pooleteiselt hektaril muinsuskaitsealune asulakoht. See ulatub ida pool külateest mõnekümne m kaugusel voolava kraavitatud Pudivere ojani, lääne pool aga tõusvale mäeküljele. Veidi eemal künkal kivihunnikus asub lohukivi, mis on sinna veetud ümbritsevalt põllult.
19. sajandi teisel poolel kasvas hiiepärna ümber suurtest pärnadest koosnev hiiesalu. See tähendab, et hiis ulatus ka muinasaegsele asulakohale, või millelegi, mida on tõlgendatud asulakohana. Mitmel pool mujalgi Eestis leidub kaitsealuseid muistseid asulakohti, mille servaalal on vana hiiekoht. Selliseid kattuvusi vaadeldes tekib küsimus, kas hiis on laienenud vanale asulakohale, või siis tõlgendavad arheoloogid hiies leiduvaid inimtegevuse jälgi ekslikult asulakohana. See küsimus jääb esialgu ka Tõrenurmes vastuseta.
Jakob Hurda kogudes talletatakse Tõrenurme hiie kohta põnev pärimus:
Kivi kalme ja hiie ase
Lustivere vallas Tõrenurme külas Miku talu krundi sees on üks kivi kalme, mis umbes 25 m pikk ja 14 m lai on. Rahva suus sellel kivi kalmel küll midagi iseäralist nime ei ole. Sellest kivi kalmest umbes sada sammu hommiku poole minna, kasvab praegu üks suur hiigla pärn, mis rahva jutu järele vana hiie puu olevat. Mõne kümne aasta eest tagasi kasvanud selle pärna ligidal veel hulk teisa niisama suguseid vana pärna puid, aga et puude al hea põllu maa seisnud, sellepärast raiutud pärnad maha ja see maa tükk küntud põlluks. Sellest ühest pärnast, mis praegu veel kasvab, ei olevat mitte keegi saag ega kirves jagu saanud, sest et ta selles hiie puude hulkas kõige püham vist oli. Tema on ümbert ringi raud naelu, pulkasid konksusid täis raiutud, mis muidugi vististe ohverdamise põhjusel on sinna sisse taotud. Need mehed aga, kes neid teisa hiie pärnasid maha raiumas olnud, surnud kõik õnnetumat surma, nagu: üks poonud ennast üles; teine uputanud ennast jõkke ära; kolmas saanud põlevas majas oma otsa; neljas upunud ka talvel üle mäda järve sõites kõige oma hobusega sinna mäda mäda järve ära; viis lõikanud oma kõri nuaga maha; kuues jäenud metsas puid raiudes maha langeva puu alla ja seitsmes surnud hirmas mädaniku haigusesse, mis tal käed ja jalad otsast lahti võtnud. Pääle seda tõusnud selle ühe, veel üle jäenud hiie pärna vasta, kõige ümber kaudsete inimeste südamesse suur aukartus ja paljud hakanud veel sääl puu all palvetamas ja ohvrit viimas käima.
H I 9, 138 (75) < Põltsamaa khk Tõrenurme k. A. Suurkask (1897)
On üsna tavaline, et hiies või selle servas asub matusekoht. Paljude pühapaikade kohta leidub ka pärimusi rüüstamisest ja rüüstajaid tabanud õnnetustest. Mitte kusagil mujal Eestis ei ole aga teadaolevalt kirjeldatud nii paljude rüüstajate hukkumist. Seega võib öelda, et Tõrenurme hiis on erakordselt vägev. Kas karistada said ka käsu andnud mõisa- või kirikumehed, selle kohta pärimusi pole.
Üsna haruldane kuid siiski mitte ainulaadne on teave pühasse puusse taotud raudesemetest. Eesti põliste hiietavadega sobimatu komme on siia jõudnud ilmselt Lääne-Euroopast, kus ravipuudesse kohati veel siiani naelu taotakse. Olgugi kummaline ja vastuokslik on see tava aidanud Tõrenume hiiepärnal püsima jääda.
Juurdepääs: Tallinn – Tartu maanteel Neanurme külakeskusest 1,3 km Tartu poole pöörata vasakule Neanurme – Tõrenurme – Pudivere teele, sõita täpselt 1 km ning jätta sõiduk tee äärde. Puu kasvab teest 13 m vasakul lääne pool. Koordinaadid: XY: 6501878.80, 624963.84, ehk: BL: 58.638714, 26.152235.
Fotod: Ahto Kaasik, 09.2018
Kaart: Maa-ameti ortofoto ja kultuurimälestised
