Mustvee vallas Torma alevikust kilomeeter lõuna pool Liikatku külas asub muinsuskaitsealune ohvrikivi. Kogukas rändrahn on ka looduskaitse all ning on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Sealt leiab Enn Pirruse koostatud kirjelduse. Kivi pikkus 6,1; laius 3,8; kõrgus 1,3m. Rahnu lae keskosas lohk 0,5 x 0,5 x 0,1 m. Kivim on pruunikashall, jämedakristalliline graniit.
Esimest korda mainis kivi 1868. aastal Georg Julius von Schultz teoses Wagien. Tormas üles kasvanud kirjamehe teoses on tutvustatud rohkesti teisigi Jõgevamaa pärimuspaiku. Kivi mainib ka 1925. a ilmunud Tartumaa koguteos, mille andmetel on tegemist piirkonna suurima rändrahnuga. Pärimusi pole aga selle kivi kohta teada.
Kivi asub lagedal põllul ja selle kõrval kasvab pihlakas, mänd ja kuusk. Kivi juures on loodus- ja muinsuskaitse tähised. Taamal paistab suur elektriliin. Eemal üle kõrguva põllukühmu 1 km kaugusel paistab Torma kiriku hõbedane tornikiiver.
Suvisel ajal kui põllul kasvab vili, saab kivi vaid eemalt vaadata. Küll aga pääseb ligi Prohveti männile, mis kasvab kivist 150 m lääne pool rohtunud tee servas. Seda puud ei ole teadaolevalt pühaks peetud, kuid oma suuruse poolest väärib ta nii tähelepanu kui ka austust. Männi ümbermõõt on üle 3 meetri ja ta on looduskaitse all. Hendrik Relve tutvustab Prohveti mändi 2003. a ilmunud põlispuude raamatus. Sealt selgub, miks kutsutakse puud Prohveti männiks. Raamatus seisab:
„Mees olnud pime, kõnelnud imelikke lugusid ja ennustanud, et ükskord saabub aeg, kui maa peal sõidavad raudhobused ja taevas lendavad raudlinnud. Külarahvas neid jutte ei uskunud. See mees istutaski männi, mis praegu nii uhke välja näeb. Pärast tema surma sai külarahvas järgnevate põlvede jooksul näha, kuidas maa peal hakkasid sõitma autod ja rongid ning taeva all lendama lennukid. Mehe ennustused olid tõeks osutunud. Seepärast hakati tema istutatud puud nimetama prohveti männiks.“[i]
Nii püha kivi kui ka Prohveti männi juurde jõuab kõige hõlpsamalt Saare-Torma teelt. Seal, Torma kiriku teeotsa vastas tuleb pöörata lääne poole Torma-Kivijärve teele, sõita 800 m kuni paremal lõpeb põld ja algavad talud. Põllu lõpus suundub rohtunud tee põhja poole. Seda mööda edasi kõndides jõuab 180 m pärast Prohveti männini. Samas paistab 150 kaugusel põllul puude vahel püha kivi asukoht.
Poolel teel männi juurde kasvavad vasakul pool taluaia servas mõned vanad kuused. Nende pikad langevad oksaharud sunnivad imestunult seisatama. Kuuskede tüveokstelt langevad alla peened kõrvaloksad justkui kardinad. Roheliste narmaste pikkus küünib 2,4 meetrini.
Kivi Koordinaadid: XY: 6522075.46, 657991.26, ehk BL: 58.809123, 26.734674.
Fotod: Ahto Kaasik, 06.2020
Kaart: Maa-ameti ortofoto
[i] Relve, Hendrik 2003. Põlispuud, lk 182.
