Palamuse kihelkonna Roela külas (nüüd Mustvee valla Voore küla) metsas asub Kirikumäe hiis. Suvisel ajal rõkkab hiiemets linnulaulust ning talvel saab siin nautida lumist laanevaikust.
Kirikumäel on võetud muinsuskaitse alla üheksa kivikalmet. Arheoloog Vello Lõugas uuris kalmeid 1992. aastal ning leidis, et neil on vanust vähemalt kaks ja pool tuhat aastat. Sama vanad on ka Virumaa Kunda Hiiemäe kalmed. Arheoloogid nimetavad seda ajastut pronksiaja lõpuks – rauaaja alguseks. Kuigi kalmed asuvad metsas, pole nad rüüstajate eest päriselt kaitstud. On tulnud ette sedagi, et arheoloogid on pidanud siin inimluid korjama RMK masinate rataste all segi pööratud pinnasest.
Kohalik rahvas kõneles, et Roela Kirikumäel oli vanasti kirik. Vanemad mehed oskasid näidata isegi kunagise kiriku nurgakive. Üle Eesti leidub rohkesti muinasaegseid kivikalmeid, mida on hakatud hiljem Kiriku- ehk Kabelimäeks nimetama. Lähim selline Kirikuaseme kalme asub kaks kilomeetrit kirde pool Vassevere küla Tedremäe talus. Pärimus kõneleb seal pooleli jäänud kirikuehitusest.
Keskajal olid külakalmistud tavalised. Seadus nõudis toona, et iga kalmistu juures peab olema kabel. Et järgida vana tava ja matta lähedased edaspidigi kodu lähedale, ehitati kalmistute juurde võimude nõutud hooned. Iselugu oli aga vanemate kalmetega, mis enam matusekohana kasutusel ei olnud. Nende lähedusse rajati kabelid ilmselt vaid juhul, kui seal oli looduslik pühapaik. Viimaste hulka näivad kuuluvat ka Voore Kirikumäe kalmed.
Kooliõpetaja ja koduloolane Juhan Karma kirjutab Eesti Rahvaluule Arhiivile saadetud kaastöös, et Roela Kirikumäel asus vanasti hiis. Ta viitab Palamuse kiriku kroonikale, mille kohaselt asus katoliku ajal Roelas Johannese kabel, kus Tartu jesuiidid käisid oma usukombeid täitmas. 17. sajandi lõpuks oli kabel hävinud. Seal kasvavate vanade puude all aga käis kohalik rahvas jaanituld tegemas, ande toomas ning ravimas. Kirikuisad kaebasid 1680. aastal: „selle juures on peetud aga suurt ebajumalateenistust jaaniõhtul ohvrite, vaha ja muuga, et haigusi välja ajada. Seal on ainult tühi paik ning mõned suured puud, ehitus täiesti purustatud.“[i]
Teine sarnane kabel asus viis kilomeetrit põhja pool Torma kihelkonna Tuulavere hiiemäel. Sellest paigast kirjutades nendib kirikuõpetaja Johannes Hiiemets, et katoliiklased armastasid rajada oma usuhooneid ikka põlisrahva looduslikesse pühapaikadesse: „Tõsiasi, et katoliiklased armastasid oma kirikuid ja kabeleid paigutada endiste paganlike ohvripaikade asemele, on ammu tuntud, samuti nagu nad paganlikele pühadele ja tähtpäevadele määrasid oma pühakute päevi.“[ii]
Tuulavere hiiemäele kabeli ehitamisel võis olla teinegi ajend. Seal asus keskaegne külakalmistu.
Kas Rootsi-aegsed kirikukirjad võivad kõnelda hoopis Tuulavere hiiest? Kabel asunud Palamuselt 1,5 miili ehk 11 km kaugusel (geograafiline ehk saksa miil = 7,4204 km). Linnulennult on Palamuselt Roela Kirikumäele 9,5 km, ehk siis teed mööda ca 11 km. Palamuselt Tuulavere hiiemäele on aga linnulennult 12 km ja teed mööda ligi 2 versta. Seega on kirikukirjades juttu vast ikka Roela hiiest.
Roela hiiest leiab veel ühe kaudse tõendi. Juhan Karma meenutab, et tema lapsepõlves toimusid Roela hiiemäel noorte tantsuõhtud. Kuigi rahvapidusid peeti peale hiite mujalgi, kestis rahvakogunemiste ja tantsude tava kuni 20. sajandi keskpaigani edasi kümnetes hiiepaikades. Kuna Roela Kirikumäel asus Roela mõisa metsapark, ei saanud seal tavapärast peokohta pidada kuid seeasemel tantsiti teedel. Juhan Karma kirjutab:
„Küla väljade otsas oli Roela mets, mida läbisid looklevad ja sirged kvartali sihid, mis olid kruusaga kaetud kohaliku mõisniku poolt. Kevadeti Itaaliast tagasi tulles, käis ta siin jalutamas tundes mõnu metsa vaikusest ja lindude laulust. Ristteedel olid sarapuu varbadest paenutatud tugitoolid ja pikemad seljatoega istmed jalgade puhkamiseks. See mets meelitas noori ligi suvel raiasmikel valmivate maasika ja vabarna marjadega, sügisel pähklite ja seentega.
Noorte tantsuks kasutati kruusatud kvartali ristteid, mis ei olnud ka keelatud. Nii muutus see mets mõisa ja valla inimestele rahvapargiks.
Selle metsa kõrgem koht on arvatavasti ka muistsel ajal olnud rahva kogumise paigaks püha hiie tõttu, mis olnud enne Palamuse abikiriku (capelle) ehitamist , millele viitab selle kiriku kroonika.
Tähtsama osa noorte koosviibimise kavast moodustas peale tantsu laul ja ringmängud selle saatel. Vanaaegne regivärsiline rahvalaul oli välja surnud, mõned vanemad inimesed tundsid sellest ainult riismeid. [—] Endist rahvalaulu asendasid kerged jutustava sisuga meeldiva kergesti lauldava viisiga laulud, mille saatel liiguti ringmängus. Näiteks: Üks jahimees läks metsa.“[iii]
Et Roela mõisa omanikud Liphartid Kirikumäel asuvat hiiemetsa austasid, näitab seegi, et mõisa juurest viis sinna puiestee. Paljud Kirikumäe tee ääres kasvavad põistammed on siiani alles. Nõukogude ajal võeti Kirikumäel kasvanud 150 aastane kuusik maha. Seetõttu pole praegune hiiemets kuigi vana. See-eest on see ala püsinud metsamaana vähemalt Rootsi ajast peale ning täna võib kuuskede, mändide ja kaskede vahel näha ka tammesid.
Juurdepääs: Kirikumägi asub Voore külast linnulennult vähem kui kilomeeter edela pool mäeseljandikul riigimetsas. Voore külast tuleb sõita mööda Tammeallee tänavat ja selle jätkuks olevat metsateed 1 km ida ja edela poole, pöörata ristuval metsateel lõunasse ja sõita 255 m kuni ristuva metsasihini, sealt edasi kõndida mööda metsasihti 190 m kuni esimene madal kalme jääb otse sihi alla. Neli kalmet asub osaliselt sihi all ja selle lähedal, kaks kalmet veidi kaugemal põhja pool ja kaks lõuna pool.
Esimese sihile jääva kalme koordinaadid: XY: 6510997.92, 658576.43, ehk BL: 58.709537, 26.736972.
Fotod: Ahto Kaasik, 06.2020
Kaart: Maa-ameti kultuurimälestiste kaart 2021
[i] Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. Tartu, 1997, lk 76/7.
[ii] Hiiemets, Johannes 2014. Torma kihelkonna ajalugu, lk 22.
[iii] RKM II 198, 557/61 Tartu < Palamuse khk – Juhan Karma (1958/9)
