„Roela vallas Tuulavere külas on üks kaunis suur mägi, mida „Hiie mäeks“ nimetakse. Räägib rahvas, et sinna olla kaugelt vanal ajal ümberkaudne rahvas palvetamas ja ohverdamas neljapäevadel käinud.“ Jung Mss 120B (19)
Hiiemägi paikneb Torma khk lõunaosas Jaama külas Tuulavere küla piiril Tuulavere mäel. Pühapaik asub loode-kagusuunalise voore kõrgemas põhjaosas Jaama-Tuulavere-Voore teest loode pool. Hiiemäe pindala on 40 ha, pikkus loode-kagu sihis kuni 800 m ja laius kirde-edela sihis kuni 600 m. Jääaja lõpul liustiku sulamisel moreenist tekkinud seljandik on ümbruskonnast kuni 35 m kõrgem. Mäe kõrgus merepinnast on 99,5 m.
Mäe madalamad, laugemad nõlvad on haritud põlluks ning kõrgemas osas asub puude ja rändkividega kaetud kitsas seljandik. Üksikute vanemate puude vahel on mäe harjal võimust võtmas noor ja kaunis pihlamets. Hiie põhjaosas muudab lepik põllumaad taas metsaks.
Kuna hiiemägi on lähema ümbruse kõrgeim tipp, ehitati sinna 1921. a maamõõdutorn. Sellest on säilinud madala kraaviga piiratud neljakandiline muldkeha ja betoonist vundamenditorud. Muldkeha keskel asub praegu Eesti Vabariigi kaitse all olev maamõõdumärk. Ka kunagisest loomade karjatamisest on hiiemäele jäänud omalaadne mälestusmärk – mitme meetri kõrgune hunnik roostes okastraati. Toonastest väärtushinnangutest jutustavad tulevastele põlvedele ka hiiemäel olevad vanad kruusaaugud ja põllukivihunnikud.
Mäelt avaneb kaunis vaade Vaiga muinasmaakonna metsadele ja külamaastikule. Siinsamas, hiiemäest vahetult edela pool külateede ristumiskoha ümbruses paiknes Tuulavere muinasküla, mille elanikud olid kahtlemata hiiemäe peamised kasutajad. Tolleaegset matusekohta pole teada, kuid 13.–18. saj pärineva külakalmistu avastasid arheoloogid hiiemäe tipust. Pärimused kõnelevad, et kord suure taudi või sõja ajal maeti siia korraga 300 inimest. Hiiemäe kõrgemas osas asuv kalmistu on praegu muinsuskaitse all.
Võimude nõudmisel ehitati keskajal kõikide tegutsevate kalmistute juurde kabelid. Seetõttu hakati kalmistuid kabeliteks ja kabeliaedadeks nimetama ning ka Tuulavere hiiemäge kutsuti Kabelimäeks. Pärimused kõnelevad, et siin oli püha hiis, kuhu inimesed kauge maa tagant neljapäeviti palvetama tulid. Vanade hiiepärnade all seisis püha kivi „ohvrilaud”, millele pandi annid. Rahvasuu kõneleb viimasest preestrist Pavikust, kes hiiemäel eesti jumalatele ande viis. Rüütlid mõrvasid Paviku ja ehitasid hiide kiriku.
„Kabelimäel oli püha hiis. Selle asemele ehitatud katoliku kirik, mis oli esimene Tormas. Enne kiriku ehitamist käinud eesti jumalate preester Palvik hiies ohverdamas. Rüütlid, kes Rüütliväljal elanud, tapnud Palviku ära ja ehitanud kiriku. Palviku majad olnud hiie lähedal mäe otsas. Preestri tütar Reestu põgenenud rüütlite eest ära Reasverre, Laiuse valda, kus tal sugulased olid.
EKLA F 199 M: 35: 1, lk 26 (29) < Torma khk, Ants Vihman 1928“
17. saj kirikukirjades kurdetakse, et Tuulaveres maetakse ikka veel kalmesse ja käiakse jaanipäeval andi viimas. Viimased kolm või viis hiiepärna seisnud mäel üsna tee ääres. Georg Julius von Schultz (tuntud kui Bertram-Schultz) nägi 1808. a Tuulavere Kabelimäel veel viie iidvana pärna kändu.[i]
Vanade hiiepuude kändudest on kõnelenud teisedki:
Minu venna äi Andres Viigip, keda ka Karja Andreseks nimetati, oli ligi 100 a vana kui ta umb. 25 a. tagasi (1900 ümber) suri. Tema oli Kabelimäel veel nende pärnade kände näinud, mida vanad eestlased olid kummardanud. Need olid tee ääres olnud, mitte mäe kõige kõrgemal tipul. Säält on ka luid välja tulnud. EKLA F 199 M: 35: 1, lk 24 < Torma khk, Ants Vihman 1928
Kui kaua kohalikud inimesed Hiiemäge austasid, pole teada. Torma khk ajaloo koostanud kirikuõpetaja Johannes Hiiemetsa andmeil käidi siin ohverdamas veel 19. saj lõpupoole.
Sellest ajast peale, kui inimene esimest korda Tuulavere hiiemäele astus, on möödunud lugematu arv aastaid. Paljugi on muutunud, kuid kotkas mäe kohal teeb taevalikus rahus endistviisi tiire ja kalmudesse maetud esivanemad sosistavad meie rahva lugu. Kui tõused Tuulavere hiiemäele, siis lase oma pilgul ümbritseval maastikul rännata ja kuulata, mida on kalmulistel öelda.
Juurdepääs: Jõgeva-Mustvee maanteel Tormas pöörata lõuna poole suunduvale Torma-Saare teele ja sõita 6,3 km. Pöörata edelasse Jaama-Tuulavere-Voore kruusateele (teeviit TUULAVERE 3). Sõita 1,6 km, kuni tee tõuseb põldude vahel seljandikule – Tuulavere mäele. Auto tuleks jätta mäe jalamil kitsukese tee äärde või siis mäel parkida lõuna poole teed.
Koordinaadid, Hiiemäe kõrgeim koht: 6516461.9,658247.2; 58°45′31.22″, 26°44′6.5″.
Fotod: Ahto Kaasik, 02.2016, 06.2020
Kaart: Maa-ameti ortofoto ja kultuurimälestised
[i] Dr. Bertram (Georg Julius von Schultz) (1868). Wagien : baltische Studien und Erinnerungen / von Dr. Bertram, lk 36.
