Jõgeva maakonnas ja mujalgi leidub terve rida künkaid, mida rahvasuu nimetab Kalevipoja ja Kalevite sängideks. Selliseid paiku leidub Kassinurmes, Vilinal, Reastveres, Tarakveres, Ehaveres, Naval, Voorel ja Sulustveres. Need on piklikud kõrgendikud, mille otstes on kõrgemad mullavallid. Nii meenutavad Kalepipoja sängid vanaaegseid puust sänge ehk voodeid, millel samuti kõrgem peats ja jaluts. Mõnikord nimetatakse vägimehe puhkepaika ka teisiti, Lohusuus näiteks Sängimäeks.

Kalevipoja sängid olevat kohad, kus vägimees puhkas. Ja et uni saaks magusam, kuhjas ta peaaluse kõrgemaks. Vahel jälle kõneldakse, et mägi tekkis Kalevipoja magamise tagajärjel iseenesest. Selliste puhkepaikadega on seotud veel hulk muid Kalevipoja lugusid. Kalevipoeg rajab sänge pikematel rännakutel, või ka mõne suurema töö järel puhkamiseks. Nii on võimsad mullasängid osaks suuremast Kalevipoja pärimusmaastikust.

Torma Linnutaja mägi sündinud nii:

Kord tulnud Kalevipoeg Peipsi poole, põll liiva täis. Põlleserv läinud kogemata lahti ja liiva libisen tükati maha. Ja nii saanudki see mägede rida. Kui Kalevipoeg seda märganud, pole põlles enam palju liiva olnudki. Ta visanud paha meelega sellegi liiva maha, teinud hunniku päält tasaseks ja heitnud ise senna pääle magama ja puhanud seitse päeva perakute. Vanaisa lasknud päitsi ja jalutsi kased kuninglikule võsule kasvada, ja et põhja külmad tuuled pääle ei puhuks, tekkinud Vanataadi tahtmisel põhjapoolse mäeküljele mets.
Iga kord kui Kalevipoeg Peipsi poolt tulnud, pikutanud ta Linnutaja mäel.
E 42230/2

Kassinurme Kalevipoja sängi sündimisest kõneldi järgmist:

Kassinorme küla õhtu-põhjapoolses otsas on maa väga mägiline ja orgline, nii et rahvas seda kohta Kassinorme mägestik nimetab. Kesk orgude ja mägede seas seisab Kalevipoja säng. Kalevipoja sängi tegemisest räägib vanarahvas järgmisel viisil: Kalevipoeg käinud ilma puhkamata mitu pääva ümber, viimaks kippund tal väsimus pääle ning ta tahtnud magama heita. Aga maa olnud mägiline ning Kalevipoeg põle aset leidnud. Saal tulnud tal mõte ühte sängi teha. Kohe raiund ta suure kuuse maha, teinud sellest kühvli, mis külimitu mulda korraga visanud, ning hakand tööle. Aga töö põle tahtnud edeneta, sellepärast teinud uue kühvli, mis pool vakka korraga visanud, aga siiski põle töö edenenud ning Kalevipoeg teind kolmandama kühvli, mis vaka mulda korraga visanud. Aga päike kippund enne sängi valmissaamist looja minema. Sääl vaatanud Kalevipoeg paha meelega ümber ning näinud põhjatus orus ühe elaja, mis mäda sisse jäänud. Kalevipoeg tõmmand elaja välja, nülgind ära ning ajand naha kolme nuatäiega puhtaks. Nüüd teinud ta enesele nahkpõlle, hakkand sellega mulda kandma ning säng saanud enne pääva loojaminekut valmis. Säng on 34 sülda pikk, umbes 10 sülda lai (laius ei ole ühesugune), 6-7 sülda kõrgem kui ümberseisav maa. Sängi pääl ja sängi ümber kasvavad pähklipuud ja mõned kased. Selge ilmaga paistavad sängi paale Palamuse, Kursi, Laiuse, linnast [s. o. Tartust] Maarja ja Jaani kirikute tornid. Tallinnamaalt paistab Emumägi ning Simuna kiriku torn.
Weske 3, 65/6 < Palamuse – M. Ernits.

Nagu ikka, on neilgi pärimuspaikadel teisigi tähendusi. Tänapäeva uurijad on ühel meelel, et enamik pärimuslikke Kalevipoja sänge on muinasaegsed linnused. Kalevipoja säng on saanud lausa tüübinimeks linnamägedele, mis asuvad piklikel kõrgendikel, mille otstesse on kuhjatud kõrged vallid. Selle tõdemuseni pole aga jõutud üleöö.

Tormas üles kasvanud Saksa haritlane Georg Julius von Schultz kirjutab 1862. a ilmunud koduloolises teoses Wagien Kalevipoja sängidest. Ta oletab, et need rahvakogunemiste ja laulmise paigad on vanad paganlikud ohvrikohad, kus vanasti päikest austati.[i] Kuivõrd linnamäed on sageli olnud jaanitule tegemise kohaks, siis on ta mõttel jumet. Samas nendib ta, et põliselanike sõnul on Kalevipoja sängid hoopis vanad nõupidamise ja kohtumõistmise kohad.

Kas Kassinurme Kalevipoja säng on looduslik pühapaik? Seda kindlasti mitte. See on eelkõige sõjaline rajatis, mida on tõenäoliselt kasutatud muu hulgas ka erinevate tavade järgimiseks. Ande on jäetud ja palveid on öeldud igal pool, kus meie esivanemad liikusid, ka kalmel, saunas, ristteel, kodus kaevul, laudas ja ahju juures, küllap ka linnustuses. Kuid linnamägedel nagu kalmetelgi on võinud asuda väiksemaid looduslikke pühapaiku. Jõgeva maakonnas Voore Kalevipoja sängis asub pühaks peetud kivi. Harjumaal Varbola Linnuses ja Võrumaal korneti Liinamäel on ilmselt olnud pühad allikad. Mõni linnus on muutunud looduslikuks pühapaigaks mahajätmise järel. Selline on Võrumaa Vastseliina kihelkonna Hinniala Päevapööramise mägi, aga ka Jõgeva maakonna Vilina Kalevipoja säng.

Arvatavasti on kassinurme Kalevipoja säng olnud rahvakogunemiste kohaks läbi aegade. Uued ajad on toonud ka uuemaid moode. 20. sajandi alguses ehitati seal linnusesse lava ja hakati korraldama kontserte, etendusi, pidusid ja isegi laulupidusid. Et vältida kariloomade pääsu pidupaika, ehitati Kalevipoja sängi ümber aed.

Vana ajakirjandus on talletanud tollaseid tegemisi. Ajaleht Sakala kirjutas 1914. aastal:

Kaarepera Tuletõrjujatest l t s paneb 15. junil Kassinurme mägedes, Jõgewa ja Kaarepera waksalite wahekohal suure suwepidu toime, millest 800 lauljat ja 200 muusikameest tegelikult osa wõtawad. Kassinurme küla talupojad ja kõrtsipidaja on ilma maksuta tegelastele prii korterid lubanud. Piduprogramm mitmesuguste lõbustustega on juba kinnitatud. Soowida oleks, et fee pidu hästi korda läheks. Selts on wiimase kahe aasta jooksul jõudsalt edasi astunud. Pääle uue pasunakoori on wiimastel päewadel korraga neli pritsi ostetud ja kõik kinni makstud. Nii on ka õige. mis rahwas rahas andnud, saab jälle kasulikult tagasi. Sakala (1878-1940), nr. 55, 12 mai 1914

Pidustusi korraldati kalevipoja sängis ka Eesti iseseisvumise järel. Kuid leidus neidki, kes liigselt hoogu läinud ja muistist kahjustanud ehitustöid pahaks panid. Ajaleht Postimees kirjutas 1923. aastal:

Meile kirjutatakse: Kaarepere tuletõrjujate selts on ehitanud suwepidude toimepanemiseks Kassinurme mägedes asuwa Kalewipoja sängi ühte otsa näotu sara näitelawa jaoks ja kogu sängi piiranud laudplangiga Ei oleks midagi pidude toimepanemise wastu wabas looduses, eriti weel nimetatud kenas mägestikus, kuid näotu saraloksi ning plangi ehitusega ja juurekäigu tee tegemisega on ette wõetud enam-wähem suuremaid kaewamisi, mis tähendatud muinas mälestuse algkuju ja terwiku on rikkunud.

Pidude wabas looduses korraldamiseks ei olnud küll mingit tarwidust näitelawa ehitada just Kalewipoja sängi, sest näitelawa ja piduplatsi jaoks oleks wõidud igapidi palju kohasemat kohta leida sama mägede arwurikastes orgudes. Millega sarnane häwitustöö küll seletataw, ei oska mitte ära seletada. Oleks soowida, et juba kättetulewal kewadel tähendatud ehitus saaks oma praegusest kohast ära koristatud ja püütud sängi endisesse seisukorda tagasi wiia, niipalju kui see weel wõimalik. Kas ei wõtaks E. R. muuseum kui wanawara ja mälestuste korjaja ja kaitsja, ka seda muinaswara oma järelwalwuse ja kaitse alla? Postimees (1886-1944), nr. 72, 16 märts 1923

Rahvakogunemised siiski jätkusid. 1933. a laulupäevast võttis Postimehe teatel osa lausa 5000 inimest. 1930. aastail toimusid Kalevipoja sängi juures Kassinurme mägedes ka kaitseliidu ja noorkotkaste rahvarohked suvelaagrid.

Kassinurme mäed tõmbavad inimesi nüüdki. Seal korraldatakse erinevaid sündmusi ja käiakse sageli niisama jalutamas ning loodust nautimas. Kalevipoja säng ja selle kõrval asuv Kalevipoja silmapesukauss on heakorrastatud. Linnuse lähedale on rajatud palkidest muinaslinnust meenutav ehitis, mis meeldib eriti lastele. Rajatud on lõkkekohad, matkarajad, väravad, parkla, teabestendid ja mis kõik veel. Muistsete lohukivide juurde on asutatud isegi uus looduslik pühapaik.

Kassinurme Kalevipoja säng asub Jõgeva valla Patjala külas. Juurdepääs: Tartu-Rakvere maanteel pöörata paremale Kassinurme-Änkküla maanteele, sõita 200 m, ületada raudtee ja pöörata seejärel teeristil vasakule, sõita 1,2 km kuni Kassinurme mägede parklani.

Mõned Jõgeva maakonna Kalevipoja sängid:

  • Kassinurme Kalevipoja säng: XY: 6509361.94, 642049.46, ehk BL: 58.700597, 26.45096
  • Vilina kassinurme säng: XY: 6516735.62, 644222.75 ehk BL: 58.766034, 26.493151
  • Voore Kassinurme säng: XY: 6510737.85, 660429.44, ehk BL: 58.706522, 26.768734
  • Reatsvere Kassinurme säng: XY: 6530052.11, 647958.11, ehk BL: 58.884239, 26.566465
  • Tarakvere Linnutaja mägi e Kalevipoja säng: XY: 6520684.62, 661344.90, ehk BL: 58.795407, 26.791655
  • Ehavere Kalevipoja säng: XY: 6503049.78, 652156.89, ehk BL: 58.640536, 26.620931
  • Fotod: Ahto Kaasik, 09.2020, Kassinurme Kalevipoja säng ja silmapesukauss.
  • Kassinure kaart: Maa-ameti ortofoto ja kultuurimälestised, 2020.
  • Jõgeva maakonna Kalevipoja sängide kaardi alus: Maa-ameti põhikaart 2020.

[i] Dr. Bertram, 1868, Wagien, lk lk 8-9.

Külastaja Kalevipoja muuseumit ja tule seiklema Kalevipoja radadel!