Kui te arvate, et maastik on üksnes füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste või ka majanduslike omadustega mõõdetav keskkond, siis peate üllatuma. Maastik on suuresti vaimne. Sellega seotud teadmised, kogemused, pärimused ja tavad on osa inimlikust maastikust. Kui seda eirata, tuleb eirata olulist osa meist endist. Jah, ka meie ise tükkis oma vaimse pärandiga oleme osa keskkonnast. Seetõttu pole näiteks Kuremaa järv üksnes looduslik veekogu, vaid midagi veel enamat.

Eesti ja samuti Vooremaa on rändavate järvede maa. Ilmjärve, Saadjärve ja mitmete teiste veekogude kõrval on oma praegusele kohale mujalt rännanud ka Kuremaa järv. Mispärast siis järved pärimustes rändavad? Põlisrahvana oleme pidanud vett kui sellist pühaks. Vanarahvas on keelanud veekogude ääres vanduda ja kellelegi liiga teha. Eriti suureks süüteoks on aga peetud veekogu reostamist. Isegi lapse mähkmeid ei ole seal lubatud pesta.  Kuna meil ju vanasti kirjutatud seadused puudusid, anti õigeid käitumisviise edasi lugudega. Sellised lood on kõnekad ja selged.

Rahvasuu pajatab Kuremaa järvest:

Palamuse kihelkonnas Kaarepere vallas Patjala küla all on üks tüma soo, nii et ei kanna inimestki peal. Seal on vanaste üks järv olnud, just soo kohal. Aga et üks naine on lapse nartsusi pesnud, sellest vihastanud järv ja läinud sellepärast sealt küla alt ära Kuremaa mõisa alla, kus ta tänapäevani on. Esile tulnud must härg järvest välja, läinud järve ees ja ise hüüdnud: «Alt ära! Kuremaa tuleb! Alt ära! Kuremaa tuleb!» Üks saba on jäend Patjala alla mälestuseks, seegi piab nüüd kinni kasvama.

E 5199/200 (3) < Koeru, Ramma v. — M. Leppik (1894)

Järv tuli uude kohta Kuremaale, kuid maastiku loomine jätkub. Järve kaldal asuvaid neemikuid ja kiviseid kohti on öeldud Kalevipoja ehk vanapagana sillaks. Silla ühe paigana näidatakse Änkküla Järve talu kallast.

Kalevipoeg, kes Kassinurme mäe peal maganud, tahtnud Kuremaa järvest risti õhtu poolt hommiku poole tee läbi teha. Selleks kandnud ta hulga raudkiva kokku (mis praegu kui tee selgesti veel tunda on). Aga et kiva lähidalt saada ei ole olnud, jätnud teetegemise katki. Ta kannud siis liiva järve, et liivast teed läbi teha, ja ta tegigi tee valmis. Esiti on pool teed kividest, teine pool liivast, mis järvest läbi läheb. Kuival ajal on tee selgesti näha, kui järves vesi alaneb.

H II 74, 488 (6) < Palamuse – H. Karu < J. Pärtelpoeg (1905)

Kalevipojal on olnud Kuremaal muudki tegemist. Pihkvast saelaudu toomas käies on ta sellest läbi sammunud ja järvest sai omamoodi mõõdupuu. 90-aastane Mustvee memm Leena Mänd jutustas 1930. aastal Paul Aristele:

Eks ma sial Kalevipoja sängil õle mängind. Kalevipoeg õli läinud ikke läbi järvede. Peipsi õli persest saadik, Kivijärve õlnd kintu, Kuremaa kurku.

ERA II 30, 83 (34) < Torma khk., Mustvee l. — P. Ariste < Leena Mänd, 90 a. (1930)

Teinekord jälle tahtnud Kalevipoeg Kuremaa järve tühjaks lasta. Selleks hakanud ta kaevama jõge Pedja jõest Kuremaa poole. Saanud ühe ööga kaevatud poolteist versta, kuid siis hakanud kuked laulma ja töö jäänud pooleli. Teisendi järgi olnud kaevajaks vanapagan.

Kalevipoeg kaevanud jõge. Jõgeva jõest (Pedja, Jõgeva vallas Laiuse kihelkonnas) Ellakvere küla Otsa-Andrese ja Kolloka talude maadest läbi; tahtnud Kuremaa järve tühjaks lasta Jõgeva jõesse. Selleks kaevanud Kalevipoeg umbes pooleteise versta pikkuselt uue jõe. Et aga suvine öö liig lühikene olnud, ei ole ta jõe kaevamise tööga mitte lõpule jõudnud, sest Ellakvere ja Võduvere küla kuked hakkanud laulma. Mehikene kohkunud selle üle, jätnud jõe kaevamise töö katki, mis veel tänaseni igaühele näha on.

E 47851 (1) < Palamuse khk. — H. Karro (1911)

Kusagil Kuremaa järve ääres olnud veel üks Kalevipoja heidetud kivi. Ta visanud rahnu  üle järve Kassinurme Kalevipoja sängi suunas, kuid kivi läinud peos katki ja üks pool kukkunud järve äärde maha. Pärimuse teisendis aga toimunud viskamine Kassinurme Kalevipoja sängist Kuremaa poole.

Pärimused pole loodusteadus, kuid nad on loodusega seotud. Kohapärimus ei peagi olema ühene. Selle  ülesanne on anda maastikule mälu ja siduda inimene oma maaga. Niisiis järgmine kord Kuremaa järve äärde ujuma või jalutama minnes pidage meelde, et selle selle voogudes puhkab suur hall härg, kes võib järve ära viia, kui me seda ei hoia.