Eeloleval pühapäeval on suvisted ehk nelipühi. See on üks kaunimaid ja rõõmsamaid pühi meie põlises aastaringis. Ilmselt teavad vähesed, et see rahvakalendri tähtpäev on ametlik riigipüha. Kuna tähtpäev on alati pühapäeval, siis ei paku see täiendavat puhkepäeva ja võib seetõttu märkamatuks jääda.

Nagu Eesti rahvakultuur üldiselt, nii ka rahvakalender toimib kooskõlas ja tasakaalus loodusega. Põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist.

Nagu tähtpäeva nimigi viitab, tähistavad suvisted suve algust. Heal lapsel mitu nime ja nii kutsutakse seda püha ka suvepühadeks, suipühiks, kasepühadeks, meiudeks, karjasepühaks, tõupühaks, nelipühiks ning Eesti põhjaservas kiige- ja munapühaks.

Et pühad ei jääks märkamata ja neist oleks võimalikult palju rõõmu ja abi, tuleb neiks korralikult valmistuda. Suvistepüha laupäeval tuleks koristada hoolikalt kodu ja pühkida võimalusel puhtaks ka koduhoov ja küla peokoht. Kui saunas käidud, võib tuppa tuua suvistekased, ehk meiud. Tube ja hooneid on lisaks ehitud värskete lilledega.  Noorte kaselehtede ja lillede ilu ning hõrk lõhn annab ettevalmistustele viimase lihvi ja pühad võivad tulla.

Suvisted on kogukondlik püha. Sel päeval on kogunetud kiige juurde laulma, mängima,  tantsima ja loomulikult ka kiikuma. Kiikumise mõnu ja võlu tunneb igaüks, kuid see on ka taig. Esivanemad on teadnud, et kiikumine teeb keha ja hinge kergeks, annab suveks tüütute putukate eest kaitse ja edendab viljakasvu. Kevadpühadel kiikumisel olla lisaks tervendav ehk haigusi raviv vägi.

Kuid miks on suvisted munapüha? Idapoolses Eestis ja ka Avinurme kandis on kutsutud seda püha munapühaks. Siis keedetakse, kingitakse ja süüakse kanamune. Suvistepüha munad värvitakse kaselehtede vahel ja saavad rohekaskollaka varjundi.

Torma kandis kõneldi:

Minu kodukülas olid suvisted peamised munapühad, sest siis oli juba mune külluses. Munad keedeti laupäeval suures potis, igale lapsele 10–15 muna. Värviti kaselehtede ja sibulakoortega. Keedeti ka värvis. Hiljem lakiti. Lapsed sõid iga päev mitu muna või ja soolaga.  RKM II 281, 529 (13) < Torma khk – O. Tomson-Peda (1971)

Samuti on suvistepühal  tavaks mängida munaveeretuse mänge. Selleks lasevad mängijad kordamööda munadel mäeküljelt või laudrennist alla veereda. Kui muna puutub teistele munadele vastu, saab mängija need endale. Kodavere kihelkonnas aga on saadud endale mängu käigus katki löödud munad.

Siis asub meie vallas veel Pilli Reinu mägi (pilli mägi), kus käidi rõõmupäevadel pilli mängimas ja muna veeretamas. Selleks lasti muna mäest alla. Kelle muna teise oma katki lõi see sai oma ja katkise muna ka enesele. ERA II 239, 297/8 (1) < Kodavere khk, Kogri k – Aleksander Konsa < vanaisa Gustav Martinson, s 1848. (1939)

Kuid õnne võivad tuua ka metslindude munad, või täpsemalt linnupesade leidmine. Torma kandis on kõneldud:

Esimesel nelipühi päeval otsivad tütarlapsed metsast linnupesi; kes linnupesa leiab, see saab see aasta mehele. E 47257 (16) < Torma khk – M. Sild (1909)

Suvistepühal on tavaks külastada ka omaste kalmusid. Varasemal ajal peetud seda püha neli päeva ning siis külastatud ka kaugemal elavaid sugulasi.

Suvistepüha väest ja esivanemate tarkusest osa saamine on lihtne. Pühadeks saab valmistuda nii talus kui korteris.. Paneme olulisemad tavad veelkord ritta.

Korista suvistelaupäeval kodu ja pühi võimalusel puhtaks ka õu, teerajad ja peokoht.

Käi saunas või mujal pesemas.

Too koju kaseoksi ja kevadlilli.

Värvi kaselehtedega mune, tee saia ja munavõid.

Suvistepühal pane selga pidurõivad, käi kiigel, hiies, söö pühadetoitu  ja külasta lähedaste kalmusid.

Ja mis kõige olulisem, nautige meie õitsvat, lõhnavat ja laulvat loodust.

Häid suvisteid!

Suvistepühadest lisaks:

Rahvapärimust suvistepühadest: https://www.maavald.ee/uudised-10225-2012/4545-240510225-2012-rahvaparimust-suvistepyhadest

Rein Marani film Suvisted Tammealusel