Eesti kümmekonnast Pühajärvest üks asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa kihelkonnas ja vallas Lustivere külas. Kaardilt seda järve ei leia. Pärimuste järgi lennanud järv sealt juba ammu minema. Kevadeti suurvee aegu tuleb järv aga ikka ja jälle tagasi.
Lustivere ja Võhmanõmme küla piiril asub kaks Pühajärve talu. Samas on Järvekalda talu ja Järvepõllu maaüksus. Kohapeal ringi vaadates näeb aga vaid põldu ja metsa. Järve ei kusagil. Kohalikelt elanikelt kuuleb siiski, et suurvee aegu tekib seal metsa alla ja põõsaste vahele üsna suur veekogu, mis voolab ida poole Kuristiku talu suunas ja kaob lõpuks maa alla. Selle loodusnähtuse kohta ütlevad kohalikud „Pühajärv tuleb alla“.
Järve kõige sügavam koht asub Tedre talu juures. Järvekalda talus üles kasvanud Maire Pukk meenutas, et lapsena käisid nad seal talvel uisutamas ja suvel parvega sõitmas. Vee sügavus oli ligi poolteist meetrit.
Pilk Maa-ameti reljeefkaardile näitab, et siia ulatub Vooremaa suurte voorte kaja. Kunagise mandrijää liustike liikumissuunas on jäänud maha terve parv loode-kagu suunalisi piklikke künkaid. Selliste liustiku loodud moreenküngaste vahel Pühajärv asubki. Mõned väiksemad künkad jäävad saartena ka Pühajärve põhja.
Rahvajutud kõnelevad Lustiveres maa-alustest teedest ja koobastest. Vanemad inimesed on meenutanud, et lapsena on nad käinud maa alla viivates kuristiku-aukudes. Geoloogid aga on kirjeldanud siin ulatuslikku karstinähtust maa all voolavate vete ja maapinnale avanevate kurisuudega.
Ajutisi karstiga seotud järvi leidub sealkandis mujalgi. Mõned kilomeetrid põhja pool Sulustvere külas Kanavere bussipeatuse läheduses tekkis suurvee aegu varem samuti ajutine järv. Peale maaparandust näitab järv seal end haruharva.
Mitmete ajutiste karstijärvede seas on mingil põhjusel just Lustivere karstijärv saanud nimeks Pühajärv. Pühade järvede ja jõgede kallastel on sageli teisigi pühapaiku – hiisi, pühi kive, koopaid jms. Võimalikule hiiepaigale võib Lustivere Pühajärve kaldal viidata üks vana kohanimi. Järve lõunakaldal kõrgendikul asuvat Pühajärve talu on varem nimetatud Hiiresaareks. Mujal Eestis on teada, et Hiie kohanimi on muutunud Hiireks. Nii võis ka Hiiresaare olla algselt Hiiesaare.
Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest leiab Lustivere Pühajärve kohta kaks teadet. Neist esimese talletas 1923. aastal Tartumaa Kahkva valla sekretär Mart Reim. M.J.Eisenile saadeud kirjes seisab:
Teie poolt kaua aja eest algatatud, tähtsal arvul avaldatud rahvaluule ja paikliste juttude kogumise suhtes, julgen teatada et lapsepõlves “Piknurmes” elades, (Puurmani vald, Kursi kihelk.) Kuulsin järgmist muinas lugu: “Lustivere mõisa ligidal oli kaunis Kalarikkas “Pühajärv” (samanimelise talu krundis,) mille veest elanikud alalist peatoidust saavutasid. … Ükskord suvisel ajal järvekaldal miski ülbuse teostamisel, tõusnud üles must pikse pilv, torm ja vihmasadu, – pilv ühinenud järve kohal sellega, nagu alla lastud suur sammaskott, järve vesi voolanud seda mööda üles ja kantud pilvega jäädavalt edasi, järele jättes järve põhja mudalompe, milles suurimad kalad pooliti kuival pinnal siplema jäänud, kust elanikud neid kui viimast lõpu saaki käsitsi tabanud. Järve ase kasutadakse sestsaadik heinmaaks, olla tunda ja “Pühajärve” talu seal olemas.” E 53413/4
Teine teade on talletatud 1928. aastal Võhma-Nõmme külas. Toona 86 aastane Olga Lapp kõneles:
Kui Riia linna asemel kasvanud alles kaerad ja Lustivere metsa asemelt pole saanud veel härja vitsagi – siis olnud Iirisaare juures püha järv, mis ära läinud lohaka naise pärast. Naisel olnud väike laps. Laps teinud ennast mustaks. Naine võtnud järvest kala ja pühkinud selle sabaga lapse taguotsa. Järv sai sellest pahaseks ja läks ära. ERA II 22, 573/4 < Põltsamaa, Uue-Põltsamaa v, Võhma-Nõmme – O. Kampus < Anu Mäll, 86 a (1928)
Järvede rändamise lood ja teised hoiatavad kohapärimused on toiminud läbi sajandite omalaadse looduskaitseseadusena. Selliste lugude läbi saab selgeks, miks veekogusid ei tohi reostada ja pühapaiku peab hoolega hoidma. Võtkem siis meiegi Pühajärve loost õppust ja hoidkem loodust.
Juurdepääs: Põltsamaa-Lustivere tee 4. Kilomeetripostist sadakond m edasi viib kruusatee paremale lõuna poole Pühajärve taluni. Pühajärve ase jääb maanteelt ca 450 m lõuna poole metsa sisse. Järve võib näha vaid suurvee aegu.
Koordinaadid ligikaudu järveaseme keskelt: XY: 6504059.55, 619721.75, ehk BL: 58.659762, 26.063165
Fotod: A. Kaasik, 05.2016
Kaardid: Maa-amet
