Jälle Laiusel. Põnevad pärimused ja soov nendega seotud paiku lähemalt uurida tõi mind taas Laiusele. Sõitsin Kuremaa kaudu mööda käänulist puiesteed, kust avanevad kaunid vaated avaratele maastikele. Mõtlesin, et see on üks kaunimaid kohti Eestis. Peagi paistis Laiuse kiriku torn ja seda ümbritsev salu.
Laiuse kiriku ees ja kirikla pargis kasvab mitmeid vanu puid, mida rahvasuu seostab Rootsi kuningaga.
Kuremaa tee ääres kiriku peauksest lõuna pool kasvab reas kolm vana tamme. Rahvasuu pajatab, et Kaarel XII olevat need sinna oma ristilapse või ristilaste auks istutanud. Teisendites lööb kuningas kirikaia nurgas maasse teiba või kepi, millest kasvab suur tamm. Reastvere küla vanaperenaine Anna Räpp jutustas 1939. aastal:
Laiuse õpetaja rohuaias on suur tamm. Kui Rootsi Kaarel Laiuse lossis elas siis istutas suure puu sinna rohuaeda. Ja kui ta ära hakanud minema siis löönud enda kepi rohuaia nurka püsti ja kepp kasvab seal praegugi. On suur ja vana puu. ERA II 238, 691 (6) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Reastvere k. – Lehte Räpp, 13 a., Sadala 6-kl algkooli 5. kl õpilane < Anna Räpp, 73a. (1939)
Siinkohal on võimalik uurida, kas see rahvapärimus ka paika peab. Eestis on teada 65 puud, mille olevat istutanud Karl XII.[1] Eks iga küla kiidab oma puid, kuid on raske uskuda, et Rootsi kuningas kõik need istutas. 1976. aastal mõõdistasid puudeuurija Alar Läänelaid ja ajaloolane Sulev Vahtre Laiusel kasvavaid vanemaid puid. Puuriga võeti ka aastarõngaste proovid, et määrata puude vanust. Kiriku ees kasvavate suuremate tammede vanuseks saadi (põhja poolt lugedes) 146, 129 ja 139 aastat.[2] Seega on tammed hakanud kasvama ligikaudu aastatel 1830 – 1850, ehk ligi poolteist sajandit hiljem, kui siinmail liikus Karl XII. Kuid mis sellest. Tammed on kaunid ja neist suurim – Kaarli tamm – on võetud ka looduskaitse alla. Ehk on huvitav teada, et tänavu suvel sain puu ümbermõõduks 460 cm. See on tervelt 85 cm enam kui mõõtis 44 aastat tagasi A. Läänelaid.
Sellega aga ei saa veel vana kohamälu maha kanda. Vähemalt mitte Laiusel. Rahvapärimus teab, et Karl XII istutas Laiuse kirikla aeda ka kolm pärnapuud. 1929. a Laiuse kihelkonna ajaloolisi traditsioone kogunud Leida Karu kirjutas:
Laiuse kirikumõisa aias kasvab suur pärn, mida rahvas kutsub Kaarli pärnaks, sest kui Rootsi kuningas Kaarel XII Laiusel elanud, istutanud ta kirikumõisa aeda kolm pärna, millest üks järele jäänud.[3]
Ajalooallikaist on teada, et Karl XII peatus 1700-1701. a talvel Laiusel ja külastas ka kohalikku kirikut. Rahvapärimuse uurija ja kirikuõpetaja Mathias Johann Eisen on kirjutanud, et kui Eestis üldse leidub mõni Karl XII istutatud puu, siis on see Laiuse pärn. Sulev Vahtre ja Alar Läänelaid mõõdistasid 1976. aastal sellegi puu ja leidsid, et Karl võis selle vanuse poolest istutada küll.
Eelnevatel aastakümnetel võetud pärna erinevad ümbermõõdud on andnud alust mõnevõrra kahelda, kas see on ikka sama puu. Kuid mõõtjad vahest ikka eksivad. Isegi kivide mõõtmisel. Isegi rändrahnude puhul võib sageli näha, kuidas erinevate mõõtjate käe all on sama kivi kord suurem, kord väiksem.
Tuleb nentida, et Laiuse pärnal on väge ja tema lumm võib tähelepanu hajutada. Selle suve alguse palaval ja äikesekõmalisel päeval üritasin minagi Kaarli pärna mõõta. Võtsin 1,3 m kõrguselt mõõdu viis korda kuid sain alati erineva tulemuse. Kõige väiksem number oli 444 cm. Pead kuklasse ajades ja puu rohetavat kummi vaadates lähevad mõtted rändama. Ehk hingab puu sisse ja välja, paisub ja tõmbub kokku? Seda tasub veelkord kaema minna. Seda enam, et mõnede pärimuste kohaselt on Laiuse kirik ehitatud hiide. Kui see on tõsi, siis on kõik kiriku ümber kasvavad puud hiiepuud.
Juurdepääs
Kaarli pärn. Laiuse peatänavalt Kuremaa teelt pöörata Kiriku tänavale, sõita 70 m ja jätta sõiduk tee äärde. Kiriku tänavalt osutab puule teeviit kirjaga KARL XII PÄRN. Tänava äärest avaneb läbi nooremate pargipuude vaade 60 m kaugusel kõrguvale pärnale. Koordinaadid: XY: 6518460.58, 644757.08, ehk BL: 58.781332, 26.503492.
Kaarli tamm. Laiusel Kuremaa teed mööda sõita Laiuse kivikuni ja jätta sõiduk tee äärde. Kaitsealune Kaarli tamm kasvab Laiuse tee ääres kirikaia lõunanurgas. Koordinaadid: XY: 6518255.05, 644747.48, ehk BL: 58.779491, 26.503194.
Fotod: Ahto Kaasik 06.2020.
Kaart: Maa-ameti ortofoto
[1] Puss, Fred, 1995. Puudega seotud muistendid ja traditsioonid eesti rahvakultuuris. https://www.isik.ee/failid/fred-puss_puudega_seotud_muistendid.pdf
[2] Läänelaid, Alar; Vahtre, Sulev, 1976. Kas Rootsi kuningas istutas Laiusele puid? Eesti Loodus, nr 12 lk 307/8.
[3] Ajalooline traditsioon Laiuse kihelkonnast kogunud Leida Karu 1929. aastal. http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/lai/index.html
