Jõgeva maakonnas leidub mitmeid pühi terviseallikaid, kuid enamik neist pole kergesti leitavad. Kõrenduse ehk Maarja-Magdaleena kihelkonna (Jõgeva vald) Saarjärve külas asub Krahvi allik. Allikas asub Saare järvest 0,8 km kirde pool sügaval riigimetsas.
Vanarahvas kõneles, et selles allikas on tervisevesi ning seal käidi silmi pesemas. Allika vett hinnanud ka Saare mõisa parun Manteuffel, kes lasknud sealt endale joogivett tuua. Sellest ka allika nimi – Krahvi allik. Saare mõisast on teed mööda allikani kaks kilomeetrit. Rahvasuu pajatab, et toapoiss ei viitsinud allikale minna ning toonud vee hoopis mõisa lähedal asuvast lombist.
Kuigi allikas asub elamutest kaugel metsas, on seda veel üsna hiljuti korrastatud. Allika ümber on pehkivatest laudadest salv. Küllap omal ajal kasutasid allika vett ka heinalised. Allikast lõuna pool algab madalam ala, mis 1935. a kaardil kannab Karjasoo nime. Veidi hilisemal kaardil on allika lähedal kaardile märgitud heinaküün. Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegi andmetel asus Krahviallika lähedal Hundilagastiku heinamaa e Hundilagastiku kael. Põhja-Tartumaa maakeeles tähendab lagastik lagendikku ja heinamaad. Kuna lähikonnas teist heinamaad ei ole, siis ilmselt on see sama, mis Karjasoo.
Kümmekonna aasta eest toimunud pärandkultuuri inventuur võttis Krahvi allika arvele. Kuna töid korraldanud RMK ei andnud inventeerijatele hädavajalikke töövahendeid, siis on paljud objektid kantud kaardile tunde järgi. Varustatud selle eelteadmisega asusin möödunud suvel allikat metsast otsimas. Kaart juhatas liivaküngastiku juurde, mille nõlvad on urgudest auklikud. Seal asub tõeline mägralinnak, kus loomad on elanud ilmselt pikka aega.
Tiirutasin kaardil näidatud kohas ja selle ümbruses tund aega tagajärjetult ringi. Lõpuks otsustasin, et ilmselt on allikas hävinud. RMK allika andmete juures on küll allika pilt, kuid lisatud on märge „Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud“. Asusin just pettunult tagasiteele kui viimaks märkasin allikat. See polnudki kaardimärkest väga kaugel, vahe oli 40 meetrit. Kuna maastik on seal künklik ja liigendatud ning alustaimestik kõrge, ei paistnud allikas eemalt silma.
Krahvi allik voolab välja suurema liivaküngastiku lõunaservast. Allikast üles ja põhja poole jääb okasmets, kõrvale ja lõuna poole niiske lepalodu. Allikast algav liivase põhjaga ojake voolab algul itta ja seejärel kagusse. Vanarahvas on mitmel pool öelnud, et silmaallikad voolavad ida poole. See tarkus peab paika ka Krahvi allika juures.
Eestis on teada veel kaks Krahviallikat. Tervendava toimega Krahviallikas asus varem Haapsalu linnas ordulinnuse lähedal. Teine Krahvi allik asub Viljandimaal Olustvere mõisapargis. Kahtlemata pole Krahvi allik Saarjärve allika algne nimi. Ehk võiks see olla lähimate kohanimede järgi Hundilagastiku ehk Karjasoo allik?
Möödunudsuvise retke järel sai allika asukoht looduslike pühapaikade kaardil parandatud. Allika õige asukoha leiab siit: https://kaart.hiiepaik.ee/
Juurdepääs. Saarjärve Krahvi allika juurde ei vii ühtegi teed ega rada. Seepärast tuleb allika juurde minnes võtta kaasa kaarti näitav nutitelefon või GPS. Sõiduki võiks jätta Saare järve ääres asuvasse avalikku parklasse. Sealt on radu, sihte ja metsaalust mööda veidi üle 1 km. Allika koordinaadid: XY: 6505741.53, 661031.00, ehk BL: 58.66148, 26.775538.
Fotod: Ahto Kaasik, 06.2020
Kaardid:
Looduslike pühapaikade kaart
Eesti 1:50 000 kaart (1935-39)
