Pühapäeval, 21.06. on pööripäev ning päike jääb oma suvisesse pessa. Käes on aasta kõige pikemad päevad ja imelisemad ööd, mil kogu loodus on täidetud võluväega. Kui talvises päevapesas on päeva tõusust loojakuni 6 tundi, siis nüüd lausa 18 ning õieti pime pole ööselgi. Vanarahvas on nimetanud seda aega suurteks päevadeks, samuti leedoks ja jaaniajaks. Pühade tipp on 23.06, kui rahvas koguneb üle maa tulede äärde eelolevaks ajaks tervist ja õnne looma. Peale 24.06 pöörab päike pesast välja ning algab lühenevate päevade aeg.
Eesti rahvakalender on looduskalender, mis märkab ja tähistab looduse muutmist aastaringis. Pühad tähistavad uue aja algust ning nende tavad ja tarkused on mõeldud algava aja tervise, edenemise ja muu õnne loomiseks. Kui jõulupühadel luuakse kogu aasta õnn, siis suurtel päevadel on mõju järgmisele poolaastale.
Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama valgustatud. Seda hetke esivanemate kombel pühitsedes saame osa looduse imest ning laadime end algavaks poolaastaks tervise ja hea väega.
Päris pühad tuleb ise luua. Kaasake pühade ettevalmistusse varakult oma pereliikmed, sõbrad ja kogukond. Otsige üles ja julgustage tule ääres esinema koduküla pillimehi ja eestlauljaid, tuletage meelde vanad mängud ja õppige uusi.
PÜHADE LOOMINE
Pühademeeleolu loomine algab kodus. Varuge-valmistage pühadetoidud, mille hulgas on aukohal juust, sõir, kodujuust, kama, jogurt, jäätis ja muud piimaroad. Pühadetoidud on ka munad, kodused saiad, leivad ja pirukad ning rannas kalaroad. Jaanijook on õlu ja kali.
TULE ETTEVALMISTUS
Esivanemad on pidanud tuld kui sellist pühaks, kuid eriti püha on pööriaja tuli. Tormas on öeldud:
Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn. RKM II 264, 314 (26) < Torma khk – L. Palu (1969)
Tehke tulekoht aegsasti korda. Tulepuud seadke aga kokku alles mõned päevad varem, et linnud sinna pesa ei teeks. Sarnaselt mereranniku ja Võrtsjärve rannaga on ka Peipsiveere vana tava põletada jaanitules vana paat. See on auväärsele sõiduvahendile kõige ilusam ots. Tulle pange üksnes puid, oksi, kände jm taimset ollust. Et lõket oleks hõlpsam süüdata, seadke selle sisse peentest puudest, laastudest ja kasetohust hakatus. Tulekoha võib piduõhtul ümbritseda maasse pistetud kaseokstega. Kaskedega ehitakse samuti kiik.
23.06.
Koristage toad ja peske põrandad. Tooge tuppa kased ja lilled, samuti ehtige nendega oma sõiduk. Põimige saunavihta 9 liiki lilli ja käige saunas. Pange selga pidurõivad, kui võimalik siis rahvarõivad. Tüdrukutele ja neidudele lillepärjad pähe. See on ju aasta tähtsaim püha. Võtke kaunites nõudes kaasa pidusöögid-joogid, toitude alla valge lina ning istumise alla tekk. Iga inimene peab minema tule äärde ja sinna viiakse ka haiged ja väetid. Igaüks peab tulle viima kasvõi ühe oksarao.
Tule süütamine on sündmus. Vanasti on piduõhtu hakatuseks läidetud ridva otsas väike tõrvapütt, ratas, märss ehk kutsesõnn, mis annab kogunemiseks märku. Laiusel on kõneldud:
Jaanituleks pandi vana suur ratas lati otsa püsti ja see pandi põlema. RKM II 290, 283 (3) < Laiuse khk – H. Kokamägi (1971)
Minge tulele võimalikult pikk maa jalgsi. Kui rahvas on enamjaolt kohal, võiks lõkke süüdata vanem lugupeetud inimene. See on pidulik hetk, mille saateks sobib pillimäng ja laul.
Vana tava on käia kolm korda päripäeva ümber tule, et suurendada selle mõju. Enne söömaasumist on perenaised andnud tulele või talu pühapaika jaanikahja ehk andi, natuke igast söögist ja joogist. Toidu jagamine loodusjumalatega pühitseb pidusöögi ja -õhtu.
Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest. Jutustage vanu lugusid ja pärimusi, mõistatage, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli ja tantsige. Soojendage end hoolega tule ääres, sest see tervendab ja tugevdab. Simunas on kõneldud:
Tule ümber mängitakse, tantsitakse ja korraldatakse muid lõbustusi. Ennemalt lauldi laule, aga praegu enam ei laulda, välja arvatud ringmängulaulud. ERA II 304, 48 (37) < Simuna khk – H. Joonuks (1940)
PÜHADEÖÖ TAIAD
Nautige selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu. Otsige tule- ehk jaaniusse ning minge lähimale allikale silmi pesema. Sellel ööl on kõik allikad tervendava ja noorendava väega. Enne koitu peske end rohule langenud kastega, et saada hea jume ja tervis.
Kes soovib, võib püha tule väega ka oma põldu ja karja õnnistada. Maarja-Magdaleena kihelkonna rahvatarkus soovitab:
Kui jaanipäävä öösi tuletunglaga ümber põllu käiakse, siis ei tule hunt karja. H II 74, 428 (31) < Maarja-Magdaleena khk – J. Tammemägi (1905)
Tormas aga on soovitatud kasutada ka jaanilõkke tuhka:
Põllumehed võtnud tule juurest tuhka ja visanud maha, et siis sügisel hääd saaki saada. ERA II 97, 533 (13) < Torma khk – J. Korts (1935)
Muidugi on jaaniöö õnne otsimise, leidmise ja ennustamise aeg. Simunas kõneldi:
Vanasti jaaniõhtul, kui jaanituli hakkas kustuma, siis läksid noored jaaniussi otsima. Kes kõige esimesena ussi leidis, sel tuli selle aasta sees (jaanipäevast teise jaanipäevani) õnn. Tänavu jaaniõhtul tehti ka seda nalja. See tüdruk, kes esimesena ussi leidis, leidis augustikuus ka omale peigmehe. RKM II 275, 72 (23) < Simuna khk – L. Palu (1970)
Jaaniõhtul punutud pärjaga saavad neiud oma tulevast ennustada. Seda muidugi juhul, kui õnnestub sel öösel magama heita. Laiusel teati:
Jaanilaupäeva öösel tuleb korjata 9 seltsi lilli ja need kella 12 ajal pärjaks punuda ja siis pähe panna ja magama heita. Siis öösel näed oma peidmeest. ERA II 138, 324 (9) < Laiuse khk – R. Jungholz (1937)
24.06.
on jaani- ehk leedopäev, mil käiakse omaste kalmudel. Ka sel päeval olgu autod kaseokste ja rahvuslippudega ehitud. Sellel päeval tööd ei tehta. Rahvatarkus ütleb:
Jaanipäävä es tohi haina kakku ega tüüd tetä. RKM II 25, 56 (13) < Maarja-Magdaleena khk – H. Nõu (1964)
Kuid eelolevale heinatööle saab jõudu anda ka taiaga. Äksi kandis kõneldi:
Jaanipäeva hommiku kõlistakse vikatisi, siis saada niitmine jõudus olema. H II 28, 46 (6) < Äksi khk – A. Mauer (1888)
Suvine päevapesa on üks viimaseid meieni jõudnud kogukondlikke hiiepühi. Paljud hiied on olnud jaanitule tegemise kohaks kuni 20. sajandi keskpaigani. Külastagem siis eelolevate pühade ajal ka põliseid hiiepaiku ja viigem sinna tänumeeles lillepärgi ja muid ande nagu muiste.
PÜHADE NIMI
Saabuvaid pühi on nimetatud mitmeti. Need on: suured päevad, suvine päevapesa, leedu- ja leedopäev ning kirikukalendrist pärineva nimega jaaniaeg ja -päev. Suurte päevade, päevapesa ja jaanipäevaga on kõik selge. Leedu sõna aga looritab salapära.
Muhumaal nimetati 23.06. ja 02.07 pühadetulesid leedutuleks. Kohati mäletatakse seda sõna praegugi. Sõna algupära pole aga selge. Kuna jaani- ehk leedutuld on tehtud sageli hiites, siis võiks otsida mingit vihjet sealt. Näiteks Läänemaal Ridala kihelkonna Kolila külas teatakse Leeda hiiekohta, mis olla vana Eesti jumala asupaik. Kuid üks sarnane pühapaik on teada ka Jõgeva maakonnas. Rahvapärimus teab, et Leedi küla nimi pärineb muistsest pühapaigast, kus seisnud kuju, keda kutsuti Leedu jumalaks. Selles pühapaigas olnud laevakujuline kivikalme.
PÜHADE MEELESPEA
Tähendus:
- kõige pikemate päevad
- algab lühenevate päevade aeg
- loome algava aja õnne
- püha tuli tervendab ja kaitseb
- püha ühendab ja ülendab
Tavad lühidalt:
- kodu korda
- kased tuppa
- kaseoksad ja lipud sõidukitele
- õnnevihaga saun
- pidurõivad
- kõik tule juurde
- püha, puhas ja looduslik tuli
- piimast pühadetoidud, õlu ja kali
- laul, pillimäng, tantsud, mängud, kiikumine
- allikal käimine, kastega pesemine ja ennustamine.
Artiklis kasutatud pärimused on avaldatud Eesti rahvakalendri veebiväljaandes: http://www.folklore.ee/erk
Selle artikli ja Jõgevamaa rahvapärimuse blogi koostaja Ahto Kaasik on rahvapärimuse uurija ja tutvustaja, Eesti Folkloorinõukogu ning Hiite Maja sihtasutuse juhatuse liige.
Kuvad: Kiur Kaasik, Ahto Kaasik