Rahvapärimused kõnelevad rohkesti lugusid pühapaikade hävitamisest. Hiiepuid raiusid ja pühi kive lõhkusid peamiselt mõisa- ja kirikumehed. Hiljem lisandusid rüüstajate sekka au ja väärikuse kaotanud eestlased. Nõukogude ajal rüüstas paljusid pühapaiku maaparandamiseks nimetatud maastikukujundus. Paraku saavad pühad paigad kannatada ka tänapäeval.
Laiuse kihelkonna Reastvere külas (Jõgeva vald) on elatud muinasajast peale. Eesti põlisküla võiks kõrvutada moodsa ökokülaga, kus on olemas ja luuakse kohapeal kõik eluks vajalik. Põlvest põlve ja sünnist surmani on Erastvere inimesed ehitanud seal kodusid, harinud põldu, kasvatanud karja, valmistanud rõivaid ja tarbeesemeid, pühadel käinud hiies ja ohu aegadel varjunud linnuses. Erastveres on sünnitud, abiellutud ja kasvatatud lapsi, ravitud haigeid, hooldatud vanu ja maetud lahkunud.
Esivanemate eluringist annavad täna tunnistust vaimsele maastikule jäänud pärimused ja loodusmaastikul asuvad muistised. Erastvere külatuumikus on võetud kultuurimälestisena riigi kaitse alla kaks asulakohta, kalmistu ja linnus Kalevipoja säng. Küla kaugemal äärealal asub kaitsealune püha allikas Kuldallikas. Lähikonnas on teada ka vana hiiekoht.
Lisaks on külas püha kivi, mis on muinsuskaitse all. See asub üsna küla keskel Simuna poole suunduva tee ääres ja on põllul kergesti leitav. Või õigupoolest oli leitav. Kivi endises asupaigas on praegu lage rohumaa. Pole ei kivi ega muinsuskaitse silti. Arvata võib, et kivi on veetud eemal asuvasse kivihunnikusse.
Pärimused kõnelevad, et see kivi oli külarahva jaoks püha paik ja talle toodi ande. Kivil võis näha reas 11 augukest, millest suurima läbimõõt oli 8 cm. Kivi oli piksest lõhestatud. Kivi kirjeldati esmakordselt 20. sajandi alguses. Nõukogude ajal võeti kivi Ohvrikivi nime all kaitse alla ning on praegu arvel kui kultusekivi. Kultuurimälestiste registris on kivist 1984. aastal tehtud kuvad. Neil on näha lagedal heinamaal väheldast kivi, mille juures on valge muinsuskaitse silt kirjaga OHVRIKIVI.
2002. a nägi muinsuskaitse töötaja, et kivi on olemas ja selle ümbrus on heakorrastatud. 2007. a ortofotol on kivi veel näha, kuid 2010. a oli see juba kadunud. Millal täpselt ja millistel asjaoludel kivi minema veeti, ei ole teada.
Kivi ise on küll kadunud, kuid selle koht on teada ja alles. Püha koht on alles. Mine tea, ehk leiab lähedalasuvast kivihunnikust veel õige kivi üles ja saab õigele kohale tagasi tuua. Kui aga Reastvere küla rahvas soovib, võib kadunud kivi asemele tuua ka uue püha kivi. Pärandit ja juuri tasub hoida.
Reastvere lohukivi kultuurimälestiste registris:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=9443
Fotod
Värvifoto. Reastvere püha kivi asukoht 06.2020. A. Kaasik
Mustvalge foto. Reastvere ohvrikivi 1984. Muinsuskaitseamet, E. Väljal
Kaart: Maa-ameti kultuurimälestiste kaart 2021.
