Palamuse kihelkonna Roela külas (nüüd Mustvee valla Voore küla) metsas asub Kirikumäe hiis. Suvisel ajal rõkkab hiiemets linnulaulust ning talvel saab siin nautida lumist laanevaikust. Kirikumäel on võetud muinsuskaitse alla üheksa kivikalmet. Arheoloog Vello
Torma kihelkonnas (Mustvee vald) Vassevere küla Tedremäe talus Kirikumäel asub Metsakivi ehk Neitsikivi. Kivi mõõtmed on ligikaudu 1,5 x 1,5 m ja kõrgus 0,7 m. Kivi on sammaldunud, mistõttu ta värvi pole näha. 1986.
Mustvee vallas Torma alevikust kilomeeter lõuna pool Liikatku külas asub muinsuskaitsealune ohvrikivi. Kogukas rändrahn on ka looduskaitse all ning on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Sealt leiab Enn Pirruse koostatud kirjelduse. Kivi pikkus 6,1; laius
„Roela vallas Tuulavere külas on üks kaunis suur mägi, mida „Hiie mäeks“ nimetakse. Räägib rahvas, et sinna olla kaugelt vanal ajal ümberkaudne rahvas palvetamas ja ohverdamas neljapäevadel käinud.“ Jung Mss 120B (19) Hiiemägi paikneb
Jõgeva maakonna jämedaim pärn on Tõrenurme hiiepärn. Pärimused jutustavad, et selle vägeva hiiepaiga rüüstamise tõttu suri seitse meest. Põltsamaa kihelkonna ja valla Tõrenurme küla Miku talus asub põline hiiepärn. Puuhiiglane kõrgub üsna küla südames
Eestis kaob igal aastal jäädavalt unustusehõlma kümneid kui mitte sadu põliseid pühapaiku, sest nende viimased mäletajad lahkuvad meie seast. Siin aga on lugu hiiest, mis on pääsenud üle noatera, või peaks pigem ütlema üle
Enamik Eesti ja samuti Jõgeva maakonna põliseid pühapaiku on rüüstatud. Põiste hiiemetsade asemel leiame sageli põllud ja heinamaad. Kui hästi läheb, on hiiest säilinud püha kivi, allikas, või põlispuu. Tavaliselt on aga ka rüüstatud
Jõgeva maakonnas leidub mitmeid pühi terviseallikaid, kuid enamik neist pole kergesti leitavad. Kõrenduse ehk Maarja-Magdaleena kihelkonna (Jõgeva vald) Saarjärve külas asub Krahvi allik. Allikas asub Saare järvest 0,8 km kirde pool sügaval riigimetsas. Vanarahvas
Rahvapärimused kõnelevad rohkesti lugusid pühapaikade hävitamisest. Hiiepuid raiusid ja pühi kive lõhkusid peamiselt mõisa- ja kirikumehed. Hiljem lisandusid rüüstajate sekka au ja väärikuse kaotanud eestlased. Nõukogude ajal rüüstas paljusid pühapaiku maaparandamiseks nimetatud maastikukujundus. Paraku
Looduslikke pühapaiku seostatakse külamaastikega kuid leidub erandeid ja seda ka Jõgeva maakonnas. Varem on olnud pühi allikaid Tallinnas, Haapsalus ja Narvas. Terviseallikad voolavad praegugi Valgas ja Räpinas ning püha kivi on Tartu Toomemäel. Põltsamaa