Kalme hiiemägi ehk Kalmumägi asub Põltsamaa kihelkonna ja valla Kalme külas, Adaverest 1,2 km Tartu poole. Arvatavasti on tegemist Jõgeva maakonna kõige külastatavama pühapaigaga. Paraku on see saavutus küll äraspidine, sest läbi hiie on ehitatud Tartu-Tallinn maantee. Maanteeameti andmeil sõitis sel teelõigul 2019. a 2,8 miljonit sõidukit.
Küllap on ka enamik lugejaid seda teed sõitnud ning näinud Adavere kandis tee ääres metsatukka, kus on tähistatud Eesti keskpunkt. Seal see hiis ongi.
Pühapaik on paari hektari suurune ja kuni 4 m kõrgune laugete nõlvadega mäeke, mille kõrgemas osas kasvab poole hektari suurune hiiesalu. Kuni poole sajandi vanuste kaskede ja kuuskede all on sirgumas nooremad pihlakad ja tammed. Mäge piirab põhjas Kalmemäe talu tee ja hooned ning mujal põllud. Üle mäe lääneosa on 275 m pikkusel lõigul rajatud Tallinna-Tartu maantee. Kõrgendik ulatub ka lääne poole teed põllule, kus asub puudetuka all muinsuskaitsealune Kirikuaseme kivikalme. Hiiemäe kõrval lõuna pool on parkla.
Hiiesalu idaservas on püha kivi: pruunikas hallitäpiline kolmnurkse põhiplaaniga meetrikõrgune rändrahn, mille küljepikkus on 2,2–2,4 m. Kivi kaldus pinnal võib näha murenenud servadega mõnekümnesentimeetrise läbimõõduga lohku.
Kurista koolmeister Martin Luu talletas 19. sajandi lõpus Kalmemäe hiiest järgmise teate:
Hiie ase Adavere mõisa põllu sees. See on üks ilus kasemetsa salk, pahemat kätt selle suure maantee ääres, mis Adavere mõisast Põltsamaale lähäb. Rahva jutu järele olla see ka vana ohvri koht. Kutsutakse ka kalme mäeks.[i]
Mäega on seotud muidki pärimusi. Sinna olevat maetud katkuohvreid, samuti lahingus hukka saanud Rootsi sõjavägi koos kindraliga. Teine lugu teab, et mäel asunud mõisa rehes põles sisse 27 inimest, kes maeti samas maha. Arheoloogid aga arvavad, et tegemist on vana külakalmistuga. Kui mäe madalamad nõlvad kunagi üles hariti, tuli sealt välja luid ja hauatähiseid. 1950. aastail püstitati aga mäele maanteel liiklevate nõukogude inimeste silmarõõmuks valge hirvekuju.
Kalmumäe hiis ja ohvrikivi olid muinsuskaitse all juba enne sõda. Uuesti võeti mägi hiie- ja matusepaigana loodus- ja muinsuskaitse alla 1960. aastatel. Paiknedes riigi ühel suurimal maanteel, üsna Eesti keskel, ja olles mitmekordselt kaitstud, võiks see olla üks meie esindus-hiiepaiku, kuhu koguneda riigi tähtpäevadel ja kuhu viia tähtsaid külalisi. Paraku on Kalme hiiemäest saanud hoopis omalaadne rehepapluse esinduskoht. Kalmemäel tutvustatakse turistidele olematut Eesti keskpunkti. Samas on pühapaika, esivanemate haudu ning mälestist aina rüüstatud ja risustatud. 1985. a paigutati mäe lõunaotsale maantee lähedale Eesti NSV keskpunkti tähistav kivi kirjaga „Mandri-Eesti keskpunkt”. Varsti lisandus turistide jaoks uusi huviväärsusi: lipuvarras ning põhja- ja lõunasuunda näitavad piiripostid. Hiiemetsa kalmetele ehitati kemmerg. 2000. a paiku laiendati maanteed ja hiiemäe sisse kaevati 2 m sügavune kuivenduskraav. Kümmekonna meetri laiune ala kraavi ääres raadati lagedaks ja muudeti mururibaks. Varsti pärast seda raiuti hiiest maha sajandivanused kuused. 2015. a paigaldati olematu keskpunkti kivi ette kollane raudraam ja piirkonna vaatamisväärsusi tutvustav teabestend. Kiiskavkollasest raamist paarikümne meetri kaugusel hiiemetsas lösutas aga aastate eest ümber kukkunud kemmerguvare. Selle juures maapinnas haigutas betoonrõngastega vooderdatud auk, kuhu turistid on aastate jooksul prügi loopinud.
Õigupoolest ei asu Kalmemäel mingit keskpunkti. 1985. a määras geograaf Lev Vassiljev kindlaks Eesti NSV mandriosa keskpunkti koos Peipsi järvega ja ilma. Esimesel juhul asub keskpunkt Kalmemäest 1,3 km kaugusel Mõhkülas põllul, teisel juhul 5 km kaugusel Räsna külas. Kui arvestada kogu Eesti raskuskeset koos saartega või okupeeritud Narvataguse ja Setomaaga, asetuks keskpunkt veelgi kaugemale.[ii]
Seega võiks keskpunktikivi ja sellega seotud kaadervärgid viia pigem Adaveresse või Põltsamaale, kus turiste ka tegelikult oodatakse. Hiiemägi tuleks aga korda teha ning muuta teeliste palvepaigaks ning esivanemate mälestamise kohaks. Eelkõige on see aga muidugi Kalme küla inimeste pühapaik.
Juurdepääs: Tallinn-Tartu maanteelt Kalme külas. Hiie kõrval asub parkla. Koordinaadid: XY: 6507676.62, 610579.30, ehk BL: 58.694652, 25.907473.
Fotod: Ahto Kaasik, 10.2016
Kaart: Maa-ameti ortofoto
[i] Jung, Jaan 1898. Muinasaja teadus Eestlaste maalt I – II, lk 205.
[ii] Kaasik, Ahto 2016. Pühapaikade teejuht, lk 143.
