Eestis kaob igal aastal jäädavalt unustusehõlma kümneid kui mitte sadu põliseid pühapaiku, sest nende viimased mäletajad lahkuvad meie seast. Siin aga on lugu hiiest, mis on pääsenud üle noatera, või peaks pigem ütlema üle kirvetera, lausa kolm korda.

Põltsamaa kihelkonna ja valla Tõivere külas asub vana hiiekoht. Kui enamik Jõgeva maakonna pühapaiku asub inimasustuse lähedal ja on rüüstatud, siis see hiis on metsade rüpes ja heas seisukorras. Hiies kasvab kümmekond põlistamme, millel vanust ligikaudu paarsada aastat. Neljakümne m läbimõõduga tammetukk paistab selgesti silma nii ortofotolt kui ka põhja poolt üle kuusenoorendike.

Hiie põhjaservas on sangleppadesse kasvanud väike välu, ümberringi aga laiub mõnekümneaastane kuusepõld. Sadakond m lõuna ja paarsada m lääne pool voolav kraavitatud Türnoja teeb hiie ümber poolkaare.

19. sajandi teisel poolel koostatud Pajusi mõisa kaardile on kiiduväärselt kantud hulk väikseid kohanimesid. Toona oli hiie ümber soo ja selles hulk saari. Tänu toonase kaardimeistri hoolikusele teame täna, et hiis asub Rühmi saarel, mõnisada meetrit ida pool on Talli saar ja põhja pool Kaivu saar. Ümbruskonnas on veel Sibi, Kaisu, Natta ja Pertle saar. Ümbritsev raba aga kannab Lambaraba nime. Kaugemale põhja poole Põltsamaa jõe äärde ulatub Konna mets. Kaardi koostas 1866. aastal maamõõtja A. Schultz. Säilinud on aga selle koopia, mille valmistas 1898. aastal maamõõtja J. Seeland.

Rühmi saar on samakõrgusjoonena näha ka praegusel põhikaardil. See on ümbrusest meeter kuni paar kõrgem ja ligi 300 m läbimõõduga laugete nõlvadega kõrgendik. Saare lõunasopis kasvavad hiietammed. Tõenäoliselt on hiieks kogu Rühmi saar. Tillukeses tammetukas poleks külarahval hiiepidudel ruumi tuld teha, tantsida ja palvetada.

Selle eest, et Tõivere hiietammed on jõudnud meieni, peame tänama vana metsameest. Kunagine Pajusi metsaülem, 89 aastane Erich Valksaar kõneles, et sai hiiepaigast teada juhuslikult. Nõukogude ajal jahil käies sattus ta hiietammede juurde ja hakkas uurima, miks selline tammesalu kaugel metsas kasvab. Kohalikelt elanikelt sai ta teada, et see on vana hiiekoht, kus Tõivere inimesed on käinud pühi pidamas, palumas ja andeid viimas.

Mõni aeg hiljem sai ta Kurista metsamajandi direktorilt käsu need tammed maha võtta. Ministeeriumi ülemused nõudnud puusärkide jaoks tammelaudu. Metsaülem Valksaar oli kimbatuses, sest ta ei tahtnud hiiepuid puutuda. Lõpuks kui tammelaudu kusagilt ei paistnud ja ülemus aina peale käis, tõi ta hiie kaitseks välja hädavale – tammed olevat seest pehkinud. Ülemus olevat selle peale küll kärkinud ja sõimanud, kuid oma kohale jäid nii hiiepuud kui ka metsaülem.

See juhtus 1970. aastate teisel poolel. Kui veidi hiljem seal kogu mets maha võeti, jättis metsaülem hiietammed ikka kasvama.

Kümmekond aastat tagasi kui kaardistati sealtkandi pärandkultuuri, oli just Erich Valksaar see, kes kõneles hiiepaigast ja näitas selle asukoha kätte. See oli esimene kord, kui Tõivere hiie pärimus kirja pandi ja see päästis hiie unustuse hõlma vajumast. Nii on Erich Valksaar päästnud Tõivere hiie lausa kolm korda.  Kahtlemata on see tegu, mis väärib meie kõigi tänu ja tunnustust.

Tõivere küla nime ja hiiepaiga vahel võib leida ka tähendusliku seose. Keelemees Lauri Kettuneni arvates tuleneb küla nimi isikunimest Tõiv[i]. Tõiv aga tähendab tõotust kinnitavat andi – pühapaika seotud paela, jäetud münti vms. Kui lasta kujutlusel lennata, siis ehk viis kunagi noor abielupaar hiide andi ja tõotas, et kui neil sünnib laps, siis korraldavad nad hiies suurema tänupüha. Vanemate rõõmuks kaua oodatud laps sündiski ja talle anti nimeks Tõiv. Tõivust sai vägev inimene. Tema järgi sai hiljem nime talu ja veel hiljem külagi.

Tõivere on kauge metsaküla ja küllap seepärast pole rahvapärimuse kogujad sinna jõudnud. Mõned kilomeetrid edela ja lääne pool asuvate Arisvere ja Kõrkküla hiite kohta aga on pandud kirja sellised lood:

Kõrkküla Ohvri, ehk Hiiemägi
Rutikvere Kõrkküla väila määl on üks suur ohvri mägi, või hiie mägi. Selle mää pial on rahvas vanal aal ohverdand ja Tõnnise ohvrid viind. Ja on seal vanal põlvel raha augud põlend. Vana pagana usu aal on see mägi hiie mägi old. Ja iie mets on selle k oha pial old. Ja rahvas on selle mää pial oma hiie pühasid käind pidamas. See on selle mää lugu.
Ühe vana mehe suust. H II 40, 139 (1056) < Koeru – Hans Anton Schults (1892)

Arisvere hiiest
Siis jälle kui minu isa old poisike, siis viidud iiele toitu. Mitte kellegile ei ole pealt antud. Oasupp tõstetud kannu sisse ja öeldud: “Mine vii selle iiele. Otu oli selle poisi nimi old. See old vastla õhta. Kangesti oli tuiskand, Otu põle läind, kalland õuevärava samma juure maha. Omiku old kõik ohatand (mokad katki). Siis usutatud poissi, et kus sa viisid, poiss rääkind irmuga üles. Praegu on seal Iiesilla talu.
Minu isa old poisike, kui see iie viimine oli.
ERA II 36, 581/2 (7) < Põltsamaa khk, Rutikvere v Kõrkküla, Sopimäe t Richard Viidalepp < Ann Luisk 78 a (1931)

Tõivere hiie juurdepääs: Arisvere külas pöörata põhja poole viivale Väljataguse teele, sõita 2,8 km ja pöörata metsa vahel paremale lõuna poole RMK metsateele, sõita 1,3 km ja pöörata vasakule ida poole, sõita 0,6 km ja jätta sõiduk tee lõpus asuvale ringteele; edasi kõndida mööda põhjakaarde suunduva kraavi idakallast 0,5 km, pöörata paremale ja kõndida läbi metsa 0,2 km ida poole. Hiide ei vii ühtegi teed. Ilma kaardi või gps-ta on seda raske leida.

Koordinaadid: XY: 6520135.36, 618516.50, ehk BL: 58.804355, 26.050875.

Fotod: Ahto Kaasik, 06.2019

Kaardid:

Maa-ameti ortofoto

Pajusi mõisa kaart Ajalooarhiivis: EAA.2469.1.704 leht 1, 1898

[i] Eesti kohanimeraamat, Tõivere. Veebis 10.03.2021: https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=t%C3%B5ivere&F=M&C06=et